Sellel nädalal olid mul külalisteks Kristina (trennikaaslane) ja tema kaks sõpra Merle ja Laura. Lauraga tegelikult selline lugu, et tükk aega vaatasin ja mõtlesin, et ta tundub kuidagi tuttav ja nimi ka kuidagi tuttav…kui Kala (Kristina) mulle tema perekonnanime ütles, siis sai kõik selgeks…oleme kohtunud mitmeid kordi, aga kauges minevikus:P Nende tulek siia läks üle kivide ja kändude, aga lõpp oli õnnelik! Nimelt pidid nad AirBaltic’uga saama Riiast Pariisi, aga tutkit! Kõigepealt lükati lend mitu korda edasi ja siis jäeti üldse ära! Sest CDG lennujaam Pariisis oli suletud (või siis osaliselt suletud) ilmastikuolude tõttu. No tõepoolest!!!! Mis ilmastikuolud:D? Üleeile sadas lund küll, aga eilseks oli see sulanud juba…veidrad on nad:)
Reedel nad siis tegid terve pika päeva, et näha erinevaid kohti ja süüa erinevaid asju. Nad siis sõid nö tüüpilisi prantsuse toite ehk siis sibulasuppi, ratatouille’id, boeuf a la tartar ja minu soovitatud macarone’e ning Berthilloni jäätist:) Neile meeldis! Õhtul oli meil väike house party Eva juures....eestlaseid: 7, prantslasi u 10, 1 sakslane, 1 hispaanlane...oli vist u nii:D? Süüa ja juua oli ohtrates kogustes...minu arvates oli tore. Aga tundub, et olen juba ära kohanenud siin, sest om akallite külaliste kohta võin öelda, et tüüpilised Eestlased :D Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama...ja nii see on. Kokkuvõttes saime kõik aru, kui hea on, et enam inimestel sees ei lubata suitsetada! Sest täna hommikul haisesime hullemini kui tuhatoos...õudne!!!!
Laupäeva hommikul oli maru keeruline tõusta, sest me saime suhteliselt hilja magama ja no olgem ausad, enesetunne oli ka pisut hõre. Sellele vaatamata startisid nad kodust ja läksid linna avastama. PS: väljas sadas laia lund! Mis muidugi mõne aja pärast juba kadunud oli:) nad olid hästi tublid ja käisid päev otsa linnas ringi...õhtul ühinesin nendega ise ka. Käisime Arc de Triompe’hi tipus, niiiii ilus oli:) Nad tahtsid ka konnajalgu sööma minna, aga kahjuks jäi see ära. Selle asemel käisime Chatelet’s ühes kohvikus õhtustamas. Võtsime siis kõik nö tüüpilised prantsuse road ja magustoidud ka. Kõht sai meeletult täis. Saime ka tunda prantsuse teeninduskultuuri, kus klient ei ole kuningas. Kõigepealt tõi kelner lambist Merlele sibulasupi eelroaks (mida ta muidugi ei tellinud ega ka ei tahtnud) ning siis tõi laurale vale lisandiga prae...aga ega tema muidugi süüdi ei ole ega vabandama pea. Meie olime süüdi ja lisaks sellele pobises ta prantsuse keeles, et tal saab meist varsti kõrini.
Seebikas mu kodus jätkub. Naine siis istub ikka kodus ja lösutab ning suitsetab…küsisin siis, et kas see on lapsele hea ta arust…ta ütles, et noh ta ei saa mud moodi, et ta närvis. Miks närvis? Sest nüüd ta avastas, et ta laps ei olegi tema uue mehe oma vaid hoopis eks-abikaasa oma. Viimasele on ta sellest juba rääkinud, too lubas vastutuse võtta, esimesele mitte. Miks ta rääkinud ei ole? Sest ta ei tea enam kumba meest ta tahab:P Vot nii! More coming up next week ? I hope not….
Ah jaa..ühel õhtul läks meil lambist kodus elekter ära. Sophie siis sattus nii paanikass, et telefon kätte ja kohe ühele oma meestest helistama...Ma ütlesin, et rahunegu ta maha, et vaatame kus korgid on jne...see et ei ei, et vaja ikka helistada jne. Läksin siis vaatasin kus korgid o...ja kae nalja, olidki välja lülitunud. Lülitasin siis tagasi sisse ja kõik oli korras. Sophie ei suutnud ära imestada, kuidas ma seda teha oskasin ja kuidas selline asi üldse juthuda sai. Ütlesin, et tavaliselt juhtub lihtsalt ülepingest...ei imesta ka, kodus töötasid ilmselt kõik elektrilised asjad, mis üldse töötada said. Pärast seda oli digi-boxil muidugi probleeme ja teleri pilt tardunud. Jälle paanika...ütlesin, et küll ruuter teeb restardi, saab kõik korda...ei tema jälle telefoni otsa. Mõne aja pärast oli ruuter restardi teinud ja kõik korras. Voila! Elektri, lukksepp, keevitaja...(Y)
Täiesti haige, kuidas ta kõige lihtsamate asjadega ka ise hakkama ei saa:D See on tõesti nagu seebikas. Ja ma loodan tõsiselt, et ma ikka ilusti kohale jõuan. Ei ole küll eriti tahtmist seiklema hakata:) Niigi on üksinda tulemine minu jaoks suur seiklus.
ReplyDeletenagu Elu 24 loeks vms:D
ReplyDelete(Y)
:D
Uskumatu, kuidas ei saada nii tavaliste ja eluks vajalike asjadega hakkama, mis tundub enda jaoks nii iseenesest mõistetav :D
ReplyDeleteSamas can`t judge, ju ongi siis alati keegi käepärast võtta olnud, aga kõik inimesed, mehed ja naised, võiks neid asju siiski teada =)
Ja ps ma soovitan sul jääda! :)
Isegi kui sulle seal praegu meeldib... ma arvan, et it can only get better :)
Tavaliselt on nii, et esimene poolaasta läheb ikka kohanemiseks ja kõigeks aega, siis teine osa on pure joy :)
Ja siis... kallid ka. :)
Oii, tere Elina:P Ma olen nõus, ma ei saa aru, kuidas inimene lihtlabaste asjadega hakkama ei saa...aga ilmselt oleme lihtsalt andekamad.
ReplyDeleteMa Su soovitust täitsa usun...eks vaatan, mis saab:)