Pariisi jõudis sügis

Vahepeal on möödunud 2 nädalat "vaheaega", mille jooksul toimusid keelelaagrid. Need läksid hästi! Mind käidi ka vaatlemas (kvaliteedi audit) ja minuga jäädi hästi rahule. Öeldi, et on näha, et olen lastega tegelenud ja oskan klassi kontrolli all hoida - ja et mul ei tundu distsipliini hoidmisega erilisi probleeme olevat. Nii see on (ptüi-ptüi-ptüi). Eks kindlasti ole siin suur roll mu õpingutel, aga teoorial ilma praktikata pole mingit väärtust. Seega siinkohal tuleb olla tänulik Sikile, kes mind aastal 2007 oma laste treeneriks võttis! Aitäh!

Tervise tulekuga otsustasin ka taas trenni minna. Käisin trennides, kus varem polnud käinud ehk siis Hip hop new style, Ragga Dance Hall ja Jazz Funk. Miks need välja toon? Sest erinevalt teistest trennidest on siis isegi päris asised treenerid. Noh, soojendus on minimaalne ja lihashooldus puudulik, aga neid saan iseseisvalt teha. Mis on hea, on tunni jooksul õpetatav koreograafia. Need trennid on täitsa erinevad, aga kõik treenerid on oma ala profid ja lausa nauding oli nendes trennides osaleda. Ah jaa, Stretchingu trennis käisin ka. Seal siis idee poolest pidi toimuma 45 min lihashooldust. Toimus ka ja täitsa asjatundlik oli ka see treener. Aga ma arvan, et ei hakka selles trennis käima, sest mingeid uusi teadmisi ma sealt ei saanud. Pigem venitan end peale tundi kuskil nurgas ise. 

Samuti on Pariisi jõudnud sügis. Või õigemini kestis see sel nädalal umbes neli päev. Ilm oli kohutavalt külm! Kui ma ütlen, et oli 3 kraadi, siis te ei usu mind, et see võib nii külm olla. Aga on, sest on külm ja niiske ja see on kõige hullem asi, mis ma tean. Lisaks sellele on siin ju majad nii halvasti soojustatud ja üldsegi on kütmisega igavene jama. Tulemus - olen taas nohune. Hetkel on ilm küll juba natuke soojemaks läind, aga sajab ja udutab ikka kogu aeg. Unistan lumest:)

Eelmisel nädalal olin kutsustud ühele erapeole. Sinna kutsus mind üks prantslanna, kellega suvel läbi Vali kohtusin. Nimelt toimus see la Fayette'i tänaval (väga šikk koht, kui keegi ei tea). See toimus ühes majas, kus on muidu aind büroohooned, ehk siis õhtuti/öösiti ei sega keegi, kui seal pidutsetakse. Seal on üks korter, mis on ümber ehitatud nii, et päeval saavad seal igast üritused toimuda ja ühtuti muutub see klubi taoliseks asjaks. Kohal oli kahes puldis erinevad DJ'd ja isegi baarilett, koos saaliteenindajatega. Listi kaudu sai enne südaööd tasuta sisse ka. Listi said aga aind nii, kui keegi sind kutsunud oli ja seejärel end registreerisid. Niisiis, oli see väga põnev kogemus! Kaasa kutsusin ka Kasia ja seal olid ka muud meie sõbrad. Hommikul tulime ööbussiga peolt tagasi. Täitsa kodu lähedale tuli buss ja kahekesi oli ikka julgem. Kasia, vaeseke, pidi aga juba 1,5 tunni pärast lennujaama poole minema hakkama, et Poola sõita. Nimelt võtab ka tema Poolas oma magistriseminari ainet, aga sellise vahega, et tema pidi esitluse tarbeks kohale sõitma ja mina sain seda Skype'i teel teha! Jällegi, aitäh Eesti, Tartu Ülikool ja Inglise keele osakond! 

Sellel reedel toimus INALCO's (ehk siis see instituut, kus ma Erasmusena õppisin) filmiõhtu. Näidati filmi "Magnus", mis on teadupärast Eestis keelatud ja kui aus olla, siis oli see ka ainus põhjus, miks ma sinna minna otsustasin...kuna üldiselt suhtun eesti filmidesse pessimismiga, sest need on lihtsalt nii depressiivsed. Aga, tuleb tõdeda, et olin meeldivalt üllatunud. Film on täitsa asjalik. Eriti avaldas muljet, et peategelase isa mängiski tema päris elus olnud isa, mitte näitleja ja see inimene mängis väga hästi. Ma teadsin aga enne filmi, et see on Eestis keelatud...mida ma aga ei teadnud oli see, et see on ka terves maailmas keelatud ja seda koguni 25. aasta jooksul. Täitsa hull! Kaasa kutsusin ka Kärdi, Pascali ja Alaini. Kasia vaeseke oli Poolas lennujaamas "vangis". Pascalile meeldis film veel eriti. Noh, hea, et täppi läks. 

Eile käisin töökaaslase soolaleivapeol, kuhu ta oligi aind töökaaslasi kutsunud. Kõigil aga juhtus midagi viimasel hetkel ja tulemus oli see, et olime kahekesi. Tegelikult ei olnud see üldse paha, sest õppisin teda paremini tundma ja avastasin, et ta on täitsa minu tüüpi inimene. Ma ei mäleta, kas olen teda maininud, aga kui pole, siis ta on see prantslanna, kes töötab meil inglise keele õpetajana ja kellel on täiesti perfektne "briti aktsent".