Jõulud maagilises kohas nimega Le Bourget-du-Lac

Sel korral möödusid jõulud teisiti. Tegelikult on see juba teine kord, kui veedan jõulud Prantsusmaal. Esimest korda oli siis, kui olin siin Erasmuse programmi raames. Tol korral olid mul aga eesti jõulud. Sel korral on prantsuse omad. 

Le Bourget-du-Lac asub Rhones-Alpes piirkonnas ja Pariisist sinna jõudmiseks kulus mul 4 tundi. Kaks tundi Pariisist Lyoni, 40 min ootamist ja 1 tund Lyon'ist Chambéry'sse. Endaga kaasa kutsusid mind Amélie ja Jonathan. See armas prantsuse paar, kes Eesist kõike teavad, eesti keelt räägivad ja isegi Eestis elanud on. Kuna Eestisse minna ei saanud ja polnud ka soovi oma nädalast puhkust Pariisis veeta (vaatamata sellele, et paljud inimesed just sellel ajal Pariisi reisida otsustavad), siis haarasin võimalusest kinni. Teadsin, et õpin selle reisi jooksul palju prantsuse kultuuri ja kommete kohta.

Esimene päev

Esmaspäev kulus sinna mineku peale. Kui kohale jõudsin, oli juba hämar. Tegime tiiru linnapeal (Chambery) ja suundusime Amélie vanemate maja poole. Chambéry kohta nii palju, et see on umbes Tartu suurune linn, aga arhitektuurilises mõttes sarnaneb pigem Itaaliale. Seal on palju ka pisikesi tänavaid, mida prantslased kutsuvad coupe gorge (kõrilõikaja) tänavateks, sest need on alati nii pisikesed ja pimedad, et neid kardetakse. Kindlasti on seal tõepõhi all, aga jõuluvalguses on nad maagilised. Majad on ka väga ilusad. Lisan siia paar pilti, et natuke aimu saaksite.

Chambéry sümbol "4 ilma tagumikuta"

Chambéry "kõrilõikaja"tänavad

Chambéry majad

Chambéry majad

Chambéry "Tartu Ülikool" tglt vist justiitsministeerium vms

Amélie vanemate kodus kohtusime paari sugulasega, aga juba kiskus asi keeruliseks, sest praktiliselt kõigil on nimes "mari". Mina ju olen Mari-Liis, siis on Mari-Hèlene, Jean-Marie jne jne jne. Lisaks, kui prantslased räägivad abikaasast, siis see sõna on ju ka "mari" (e.g. mon marie). Mul on igal juhul juba raskusi nimede meelde jätmisega. Eks näis, mis jõuluõhtul saab, sest selle veedame Amélie nõbu juures, kus on terve suguvõsa kohal. Amélie'l on 6 onu/tädi. Igal juhul sai nalja juba lillega, mille nimi on Amarüll, sest prantsuse keeles kõlab see nimi täpselt nagu minu nimi, va see tõsiasi, et "a" nimele ette tuleb panna.

Amarüll ehk A-Mariliss

Paar pilti Amélie vanemate majast ja kurikuulsast veinikeldrist, kus on umbes 750 veinipudelit.

Traditsioon, mis olevat pigem omane Lõuna-Prantsusmaale. Iga päev lisatakse uusi tegelasi ja lõpuks beebi Jeesus ja 3 pühakut.

Duširuum kosmosest - ma ei osanud seda alguses kasutadagi: kuula muusikat, uudiseid, vaheta valgustust, kasuta aurusaunana jne.

Mõnus hubane maja

Teine päev

Uni oli magus, sest mürataset ei anna Pariisiga võrreldagi. Müra siin ei eksisteeri! Hommikul otsustasime teha kiirelt jalutuskäigu, sest pärastlõunaks lubas tormi. Kas ma olen imelik, või 80m/h tuul tundub ainult minu jaoks maru suur? Nemad ütlesid, et see on alles tormi algus. Käisime kohalike mäe otsas, mille nimi on "Kassi hammas". Üles sõit ja kõik muu meenutas mulle USAs nähtud Bear Mountain'i. Sama moodi nagu seal, oli ka siin vaade  järvele ja teistele mägedele. Ja sama moodi tekitas üles ja alla sõit mus iiveldust. Ei ole ma loodud mägedes elama...

Vaikus enne tormi

Väike kosk, taustal loss

"Mari-Liis tee üks hüpe või midagi"...."Ma teen midagi lihtsamat"

Lõuna oli meil jõululõuna. Tavaliselt jagavad nad kingitusi 24nda õhtul, aga kuna sel korral oli õhtusöök Amélie nõbu juures, kus olid ka lapsed, siis jagati kingitusi seal ainult lastele. Lõunasöök oli väga-väga maitsev. See oli lihtne - kartul, keel, isevalmistatud majonees, hapukurgid jne. AGA keel oli ülimaitsev - suitsune ja sulas suus. Majonees oli kodus tehtud - kreemjas, päris trüfli pulbriga ja mitte üldse majoneesi maitsega. Enne sääki oli muidugi snäkk ja vahuvein nagu prantslastel kombeks ja pärast pearooga juusutvoor ning magustoit. Kingituste jagamine on lihtne. Keegi vaatab ja valib kingitused välja ja ütleb "Jõuluvana kutsub..." ja siis see inimene saabki niisama kingi kätte. Mina sain ka kaks kingitust, olin väga üllatunud!!! Sain koti kohaliku Savoie tooteid, kinkekaarti, et Pariisis kultuuri saaksin nautida ja eesti piparkoogid.

Aperitiiv-kohustuslik :P

Kuusk ja kingitused

Sissejuhatus jõulueinete maratoni

Õhtu oli niisiis Amélie nõbu juures. Enne veel aga läksime jõulumissale. See oli mu elu teine jõulumissa. Kestis 1,5 tundi ja oli armsas väikses kirikus. Missa nagu missa ikka, va see, et jutustades seal jõululugu, tehti ka väike etendus. See tegi asja huvitavamaks. Muidu oli see katoliiklik kirik, kus oli 3 pühaisa (?), kellest üks oli prantslane, üks poolakas ja üks brasiillane. Õhtu jooksul sain üllatusliku telefonikõne oma sugulaselt Salmelt Ameerikast. See oli nii tore üllatus, eriti kuna päeval olin ju oma USA reisile mõelnud. Õnneks sain teha Amélie nõmu juures ka Skype'i kõne oma perega! Nii tore:)

Bissy kirik-oleme altari taga, sest mujal polnud ruumi

Bissy kirik

"Laulik"

Õhtusöök oli vägev ja kestis pikka aega. Alustasime kell 8 õhtul ja lõpetasime kell 1.30 öösel! Hullumaja!

Jõuluõhtu

Karbid

Nimesildid

"Vasika nunnu filee"- koos kitsejuustu ja singiga ning kõrvale seened

Suurepärased prantsuse juustud

Magustoit - puuviljasalat, šokolaadimuffinite ning mango piiskadega

Šokolaadi pulgakommid

Õlu aastast 2004

Kolmas päev

Kolmanda päeva hommikul magasin pikemalt, sest eelmisel õhtul jõudsime ju küllaltki hilja koju. Ärkasin, jõin hommikutee ära ja varsti oligi aeg külalisi vastu hakata võtma. Toimus järjekordne jõululõuna. Alustasime söömisega kell 13.00 ja lõpetasime kell 17.00. Taaskord olid toidud imelised. Ei hakka neid lähemalt kirjeldama, vaid lisan siia pilte. Ah jaa, huvitav oli see, et jõime kahte veini, millest üks oli pärit aastast 1982 ja teine 1985. Need olid punased veinid. Eelistasin viimast, mis oli veidike magusam ja puuviljasem.

Jõululaud 19-le inimesele

Taaskord nimelised kohad

2. eelroog (esimesest unustasin pilti teha) - kodune pasteet mee-ingveri piparkoogileivaga ning eksootiliste puuviljade ning vürtside kreemiga

Kodune sidrunijäätis - tuleb süüa enne pearooga, et aidata seedimisele kaasa

Esimene ports pearooga - ahjus küpsetatud hani koos ahjuõunade ja ahjukaki ning kuivikutega

Punane vein aastast 1982

Punane vein aastast 1985

Traditsiooniline jõumagustoit - "šokolaadi halg"

Olen ütlemata tänulik oma võõrustajatele ja eelkõige Amélie'le ja Jonathan'ile, kes mind endaga kaasa kutsusid! Veetsin väga toredad pühad! AITÄH!

Nüüd jääb ainult tagasi Pariisis sõita. Õnneks on mul ümberistumiseta rong, mis tähendab, et olen Pariisis 3 tunniga. Milline õnn :)