Kool ja muud loomad

Kool
Kuidas koolis on? Päris hull on! Pole eluski sellise koormuse osaliseks saanud. 11-tunnised koolipäevad näevad välja järgmised: hommikul vara üles, rongiga kooli (teekonna kestvus vareerub päevadest ehk siis 1h00 kuni 2h30, viimane siiski pigem erand), 10 tundi loenguid ja 1 tund lõuna jaoks. Õhtul jõuan koju tavaliselt umbes kell 21.00. Reeglina olen täiesti läbi ja lähen praktiliselt kohe magama. Kui pikad päevad ja väsimus kõrvale jätta, siis mulle koolis meeldib. Ained on huvitavad ja õpin palju uut. Senini on olnud lemmik aineks projektijuhtimine ja seda eelkõige õppejõu tõttu.

Õppjõud
Projektijuhtimise õppejõu moto on selline, et kui keegi millestki aru ei saa, siis tuleb veel selle kallal töötada ja kui miski rohkem huvitab, siis veedame sellele rohkem aega. Meeldiv vaheldus turundus ja strateegia õppejõule, kelle eesmärgiks on lihtsalt slaidid läbi kapata. Kõikidest ainetest on ainult KAKS prantsuse keeles - õigus ja finants - kaks kõige keerulisemat. Finantsi pole mul veel olnud, seega ei oska päris hästi kommenteerida, milline see on, aga õigus - oi-oi-oi!!! Väidetavalt olevatki sellel alal just temasugused õppejõud. Milline ta siis on? Viisakalt öeldes on tal väga omapärane huumorisoon ja tema laused on tavaliselt kahemõttelised. Toon kaks näidet tema kommunikatsiooni oskuste kohta. 

1) Esimeses tunnis pidid meil kõigil nimesildid laual olema. Õppejõud selgitas, et ta ei vasta meilidele mitte kunagi, aga kui me ikkagi tahame talle mingil põhjusel kirjutada, siis peaksime pealkirjas täpsustama, et me just selle magistri üliõpilased oleme. Seejärel vaatas ta klassis ringi ja luges nimesilte ning muigas ja lausus: "Kui mulle kirjutab näiteks mingi Olga, siis ei arva ma, et ta üliõpilane on...". Kes "naljast" aru ei saa, siis küsige. 

2) Eelmises tunnis rääkisime Euroopa Liidust ja kuidas asjad toimivad ning jutt läks väikestele riikidele. Siis paluski meil nimetada erinevaid väikseid riike ja ma loomulikult ütlesin ka Eesti nime. Seejärel jääb ta vait, vaatab mulle otsa ja küsib, palju inimesi meil seal õigupoolest elabki. Andsin talle vastuse, mis peale ta lausus: "Teid vaadates võin öelda, et küll on kahju, et teid seal rohkem ei ole...".

Pisike praktika ja pikk praktika
Nagu varem kirjutasin, koosnevad mu õpingud nii teoreetilisest kui praktilisest osast. Kaks nädalat tagasi oli meil see kuulus töökohting. Ausalt öeldes olime kõik täiesti pettunud. 20st partner-firmast tuli kohale ainult 7. Sellel aastal olid kõik firmad suhteliselt sarnase profiiliga - hästi tehnoloogiale ja IT'le orienteeritud. Nendest, kes kohale tulid, sobisid mulle enam-vähem ainult 2. Pidime pisikese töö intervjuu läbima ja siis ootama jääma, et meid päris intervjuudele kutsutaks. Mind kutsutegi kahele. Esimese firma nimi oli Deep Vision ja teise oma Novalys. Esimene intervjuu läks väga hästi, vaatamata väga imelikele küsimustele. Intervjueerijateks oli üks abielupaar ja enamasti oli naispool aktiivsem. Tema esitaski imelikke küsimusi ja mees üritas neid pärast pehmendada. Ta küsis näiteks "Kas ja millal plaanite oma kodumaale tagasi minna", "Kas te olete abielus?", "Kas plaanite abielluda prantslasega?". Ma mõistan miks need küsimused olulised on, aga minu arvates ei ole neid normaalne töö intervjuul küsida. Enne kui teise firmasse interjuule läksin, olin juba midagi ise leidnud. Pakkumine, mis oli ka väga põnev! Aga läksin siiski teise kooli poolt pakutud firmasse ka. Intervjuu läks ka seal hästi. Kokkuvõttes sain koha kõiki kolme ettevõttesse. Deep Vision'i välistasin erinevatel põhjustel kohe, aga valik järelejäänud kahe vahel oli väga raske. Mõlemal olid oma plussid ja miinused ja neid oli isegi sama arv (jah, panin need kõik kirja ka!). Lõpuks otsustasin siiski kooli poolt pakutud firma kasuks - eks näis, kas meelidb või mitte! Õnneks saan päris praktikaks midagi muud otsida, kui väga soovin.

Praktika

Reedel oli esimene päev firmas Novalys. Õhkkond on mõnus ja töökaaslased tunduvad täitsa toredad. Mul on oma laud, oma läpakas ja lisaks teine ekraan. Esimesel päeval ei teinud midagi olulist, sest pidin end kurssi viima firma toodetega jne. Päev läks kiirelt. Tööle on taas pikk tee 1h15 hommikul ja õhtul sama tee koju tagasi. Samas, tööpäev algab kell 10 (vähemalt hetkel), ehk siis ei olegi kõige hullem. Olen tootejuhi abi. Tootejuht on kanadalanna ehk siis temaga räägin ainult inglise keeles, töö saab olema nii inglise kui prantsuse keeles. Toode on IT vallas ehk siis muudan radikaalselt oma kurssi :D Aga pole hullu, kõik on õppimise küsimus.

Üliõpilased
Räägin ka rohkem meie magistri grupist. Meil on päris rahvusvaheline seltskond. Kokku on meid 22 ja inimesi on järgmistest riikidest: Prantsusmaa, Türgi/Austria, Tšiili, Mexico, Hiina, Liibanon, Venemaa, Alžeeria, India, Dominikaani Vabariik, Ghana ja ilmselt midagi veel, mis kohe pähe ei tulegi. Vanused on ka päris erinevad. Kõige noorem on sündinud aastal 1993 ja kõige vanem aastal 1970. Naissoost õpilasi on 20 ja meessoost 2 - midagi pole muutunud! Esimesest päevast saadik oleme pidanud tegema erinevaid grupi-ja paaristöid ning nagu ikka, on inimestel erinevad tööharjumused...seni saame õnneks veel suhteliselt hästi läbi, aga eelistused hakkavad tekkima. Üldiselt on grupitöid päris hea tea inimestega, kellel on  nii erinev taust (rahvus, õpingud, töökogemus), sest igal ühel oma oma vaatenurk ja kokku saab palju mitmekülgsem töö...

Üks nunnu vahemärkus ka. Üks kursavendadest ütles mulle midagi täitsa toredat. Nimelt, kui ma inglise keeles räägin, siis meenutavat see talle neid inglise keele audiofaile, kui nt inglise keele teste vms teha. Et hääldus ja hääle tämber on sarnane:D Et hästi selge ja lihtsasti arusaadav...haha, arvan, et see on sellest, et olin lastele õpetaja. Aga mu arust nii tore kommentaar :)

Kultuuridevaheline kommunikatsioon 
Meil on aine nimega kultuuridevaheline kommunikatsioon ja kultuuridevaheline läbirääkimine. Kes mind vähegi tunnevad, saavad aru, et mulle see aine väga meeldib. Enamus, millest me seni rääkinud oleme, pole mulle uus, aga kuna meil on nii multikultuurne kursus, siis on  põnev erinevaid näiteid kuulata. Õppejõud sai ka aru, et see teema mind paelub ning eraviisiliselt uuris, mis ma juba teinud olen jne. See lõppes sellega, et ta soovis lugeda mu baka- ja makatööd. Senini on ta läbi lugenud esimese ja see talle väga meeldis. Selle aine lõpuks peame tegema võrdleva analüüsi kahe kultuuri vahel, millest üks peab olema enda oma ja teine midagi muud. Aga see ei tohi olla niisama võrdlus, sest see oleks ju liiga lihtne, vaid peab puudutama äri ja läbirääkimisi. Suure tõenäosusega võrdlen eesti ja prantsuse kultuuri. Kuna eesti äri ja läbirääkimistest suurt midagi ei tea, siis kui kellelgi on häid näiteid, siis palun jagage :)

Eestlased Pariisis
Tutvusin ühel üritusel tüdrukuga, kes tuli mu juurde oma sõbrannaga, kes mulle teda tutvustas. Et "näed, siin on üks tüdru, kes on ka eestlane". Ütlesin kohe "tere", aga kuna ta mulle ei vastanud, siis jätkasin inglise keeles. Ta selgitas, et ta on kolmandat põlve kanada eestlane ja et ta tegelikult ei oska eesti keelt. Et tema vanemad küll oskavad, sest on Eestis isegi ülikoolis käinud ja ta ka Eestis päris palju aega veetnud. Kunagi isegi elas seal, aga eesti keelt ei oska. Ainult inglise keelt ja natuke prantsuse keelt. Njah....kui see välja arvata, siis oli ta ikka Eesti-pooldaja. Kui Eestist mainis ja oma kogemusest rääkis, siis kasutas pidevalt sõna "me". Minu jaoks on ikka imelik, et ta keelt ÜLDSE ei oska, aga noh....eks öelda ju, et kolmandast põlvkonnast alates algab integreerumine...

Sellel nädalal käis ka Kanal2 Pariisis eestlastest lugu tegemas. Tuleb tunnistada, et nad otsisid ikka intriige ja kišeesid. Loodan, et neile seda liiga palju ei pakkunud, aga tean, et meedia tegelastel on oskus inimesti sõnu enda kasuks pöörata, seega eks näis, mis sellest välja tuleb. Nt mina olin neile valmis pakkuma mahla ja teed, aga enne mu juurde jõudmist ostsid nad veinikeldrist hoopist šampust ja palusid mul öelda: "Teretulemast Pariisi" :D:D:D Nagu me siin iga päev šampust jookski:D:D:D:D Pff, omaette kogemus jälle!