A year in Paris

Nagu olen korra juba maininud, siis on veider pidada blogi oma igapäeva tegevustest...vähemalt minu jaoks. Aga et kokku võtta kõik, mis kuu (või enama) aja sisse jäänud on, siis oleksid märksõnadeks kehv ilm, eestis käigud, kontserdid jms. 

Mais ja juunis käisin mõlemal korral Eestis. Täitsa naljakas oli nii väikse vahega Eestisse tulla. Augustis tulen ju uuesti ja peale seda jääb ilmselt umbes poole aastane paus sisse. Esimesel korral oli täitsa tore Eestisse tulla, sest Pariisis on jätkuvalt kehvad ilmad. Teisel korral olid Eestis kehvemad kui Pariisis (siinsed ainsad soojad ilmad). No tegelikult nüüd vast läheb ka soojemaks juba. Lihtsalt täpselt aasta tagasi, kui siia tulin, oli väljas meeletu kuumus. Mäletan, kui 28ndal juunil kell 23.00 Pariisi jõudsin, siis oli väljas 30 kraadi sooja. Olgu, aitab ilmast...

Olen käinud selle aja jooksul ka igasugustel huvitavatel kontserditel jms üritustel. Esimene toimus Pascal'i korteris (Alain'i vennapoeg). Nimelt mingi aeg tagasi ööbis tema juures CouchSurfing'u kaudu üks muusik, kes nüüd otssutas Euroopasse tagasi tulla ja inimeste kodudes kontserte anda. Tema nimi on Rob Moir. Õhtu oli täitsa tore ja muusika ka...kuigi lood olid päris masendava sisuga. Tema kodulehekülg: http://www.robmoir.com/

Teisena käisin Delphine'iga Parc de la Villette'is mingis hoones bändi "Jil is Lucky" kuulamas. Paar lugu olid päris head (http://www.youtube.com/watch?v=eo3CV6sZ90I&feature=youtube_gdata_player), aga enamasti oli loo algus mõnus ja lõpp kiskus imelikuks. 

Viimasena käisin Kasiaga Rihanna kontserdil. Algselt pidi Kasia sinna oma õega minema, aga kuna viimane ei saanud siiski tulla, siis läksin ise. Ütleme nii, et see kontsert oli täitsa õudne. 90% lugusid, mis ta esitas, polnud ma eluski kuulnud ja need olid väga-väga veidrad. Lisaks kõigele oli tema lavaline show täiesti vulgaarne, fui! Aga no valgustus oli võimas ja teda soojendas David Guetta, kes andis tunni ajase kontserdi...samuti nägin esmakordselt Stade de France'i, seega täitsa luhta pileti raha ei läinud.

Samuti käisin stand-up'il, mille nimi on "How to become a Parisian in one hour". See oli äärmiselt humoorikas. Inimene, kes seda esitas oli prantslane, aga terve etteaste oli inglise keeles (tüüpilise prantsuse aktsendiga muidugi). See räägibki kõikidest stereotüüpidest, mis prantslaste kohta käivad. Soovitan kindlasti vaatama minna, kes peaks kunagi Pariisi sattuma.

Ah jaa, Jaanipäeva pidasin ju ka. Kuna aga see oli laupäevasel päeval ja mul oli tööl meeletult kiire ja stressirohke päev, siis olin ka piisavalt väsinud, et seal mitte kaua olla. Jaanipäev toimus Pariisi lähedal linnas nimega Marly-le-Roy, mis on terve aasta pühendanud Balti riikidele. See õhtu oligi Balti riikide jaanituli. Kohapeal oli Eesti, Läti, Leedu infopunkt, traditsioonilised snäkid ja isegi Eesti õlu. Üks Eesti tüdruk tegi soovijatele punutisi. Laval laulsid traditsioonilisi laule leedu rahvalauljad ja pärast astus üles eesti bänd. Isegi lõke oli! Mis sellest, et pisike ja 10 m raadiuses piirdega ümbritsetud, aga olemas ta oli! 

Selleks korraks siis kõik. Eks ilmselt mõne aja pärast teen järjekordse kokkuvõtte. :)

Mannud Pariisis

Taaskord on põhjust blogilt tolm maha raputada, sest mul käis külas Maarja, kellega me veetsime kaks väga pikka ja põhjalikku turismipäeva. Mannule oli see esimest korda Pariisis ja mul oli väga tore teda näha, sest viimati nägime me täpselt 2 aastat tagasi, kui peale Erasmust tal Liverpool'is külas käisin. Igal juhul käisime läbi põhilised turismikohad - seega järgmine kord, kui ta tuleb, siis vaatame seda "päris" elu ka. Võin aga enda üle uhkust tunda. Kui me neljapäeva hommikul kodust lahkusime, siis unustasin oma Pariisi raamat-kaarti kaasa võtta...no et teaks ikka, kust otstarbekam liikuda jne. Tuleb aga välja, et teadsin kust kuhu ja kuidas liikuda ka ilma selle abita! Tunnen Pariisi täitsa hästi, või mis puudutab neid kohti, kus ma käinud olen. Teisel päeval jätsin selle väikse raamatukese nimelt maha, et end veelkord proovile panna. Täitsa uhke tunne kohe:)

Kuna Mannu sooviski saada nö Pariisi baaskursust, siis vedasingi teda mööda põhilisi vaatamisväärsusi. Loomulikult sõime ka La Durée makroone, Berthillon'i jäätist ja kreppe St-Michel'i juures...samuti ei jäänud ka pidamata õhtusöök kõige tavalisemas prantsuse brasserie's ning traditsiooniline prantsuse hommikusöök koos kuuma šokolaadiga (mitte kakao) ning värskete boulangerie küpsetistega. 

Lisan siis ka pilte, eks need räägivad enda eest.

Eiffeli torn - 2,5 tundi üles minemiseks, 0,5 tundi kohapeal!

Makroonid ja tee!

Brasserie Chatelet lähedal

Quiche Lorraine

Prantsuse hommikusöök

Kasia kahe Mannuga

Käisime ära ka Vincennes'i lossis, kus ma varem polnudki käinud ja tuleb tunnistada, et mulle väga meeldis seal! Ma ei oskagi täpselt öelda miks, aga selles oli midagi erilist. Tore oli muidugi taaskord see, et enamikes kohtades saime ära kasutada oma noorust ja eurooplase staatust, et mitte piletiraha maksta. Aga nüüdseks on mul jälle tükiks ajaks isu täis, et näiteks Eiffel'i torni järjekorras seista või mõnda muuseumisse sisse astuda. Järgmine kord olen nõus Eiffelisse minema, kui nad seal remonditöödega valmis saavad ja esimesel tasemel klaaspõrand valmis on! :)

Chateau de Vincennes

Add caption

Murul käimine keelatud :)

Hetki päevadest

 Sel korral kirjutan paarist asjast, mis on mind ühel või teisel moel üllatanud. Esmalt taaskord spordikeskusest. Olen harjunud juba igasuguste veidrustega - kuidas naised treenivad klubimeik näos, või kuidas mehed "treenivad", tõstes korra hantlit ja siis 10 minutit ringi vaadates, aga see on normaalne. Selles mõttes normaalne, et see ei ole ainult Prantsusmaalne omane. Basseinis käies võib näha mehi, kes on ujukat aluskate peale tõmmanud ja naisi, kes ujuvad täismeik näos...See selleks. Mis mind aga üllatas oli järgmine. Tegin peale trenni erinevaid lihaseid, sh ka kõhtu ja selga. Minu kõrval olid kaks naist, kes paistsid väga teadvat, mida nad teevad - kuigi ega ma neid ausalt öeldes ei jälginud. Olin just seljalihaste seeria lõpetanud, kui üks neist minult küsis: "Vabandage, need kõhulihased, mis te just tegite, mis piirkonda nad täpsemalt mõjutavad?" Mul olid silmad punnis peas ja ei osanud muud vastata, kui et...eem, need treenisid seljalihaseid...

Teine naljakas seik ei puuduta otseselt Prantsusmaad. Nimelt sain EMT'lt 2 smsi. Üks soovis "meeldivat reisisikogemust Prantsusmaal" ja teine pakkus reisikindlustust. Huvitav, kas iga mingi aja tagant on kombeks seda inimestele saata? Mul on ju kaart kasutusel olnud ja telefon sees olnud...see selleks, naljakas oli lugeda.

Järgmine asi, mida mainida soovin, on teatrikogemus. Nimelt sain eestlaste listi kirja, et läbi saatkonna saab teatripileteid ühele etendusele odavamalt osta. See ei olnud tavaline etendus, see oli Sofi Oksaneni "Puhastus". Tuleb tunnistada, et pole tükk aega nii head etendust näinud. Näitlejad olid suurepärast, tõlgendus oli suurepärane - väga meeldis! Istekohad olid esimeses reas (ilmselt tänu sellele, et läbi saatkonna kohti broneerisin), seega sain tunda ka vett ja kastaneid, mis lavalt alla sadasid. Grupist ma eriti midagi ei tea, aga nimeks oli vist "Compagnie La Métonymie" ja lavastajaks oli Tiina Kaartamaa. Igal juhul andsidki nad ainult ühe etenduse. Pärast etendust sain paar sõna ka kahe tegelasega rääkida. Üks neist oli käinud ka mitmel korral Eestis ja räägib ka päriselt vene keelt (nad kasutasid vene keelt ka etenduses). Samuti õnnestus rääkida Kersti Kirs'iga, kes nägi hiljuti just "Puhastuse" põhjal tehtud filmi ja kommenteeris, et kui ma pole filmi näinud, siis pärast etendust ei tasu seda teha ka, sest etendus oli niivõrd parem.

Spordikeskuse kohta veel nii palju, et olen nüüdseks juba kaks korda proovinud sellist trenni nagu barre au sol, mis kujutab endast ette siis balletti aga põrandal (näiteid on erinevaid: http://www.youtube.com/watch?v=E_n2PxEPl5A). Ja OI kui raske see on! Ma pole kunagi eriline balleti fänn olnud, aga tore on liigutada jälle lihaseid, mida "harjunud" liigutama olen. Igal juhul trenni lõpuks jalad värisevad ja täitsa abitu tunne on. Esimene kord, kui sinna läksin, siis oli seal palju uusi proovijaid ja treener palus vanadel olikatel ette poole minna. Esialgu ta parandas/õpetas/kiitis aind vanu olijaid. See oli väga häiriv, sest nii õpib ju vähem. Minu õnneks märkas ta aga üsna pea, et ma natuke tean, mida teen. Ja sellest ajast peale pööras ka mulle tähelepanu ja eelmises tunnis näitas mu peal juba härjutust ette. :) 

Ilma poolest on siin ikka talv. Väljas on küll rohkem päikselisi päevi, aga kraadiklaas püsib endiselt peamiselt 0-3 kraadi vahel. Brr!!! Tean-tean, Eestiga ei anna võrreldagi, aga siiski. 

Päris nädalavahetus: nädal 3

Esmalt tuleb alustada terve nädala kirjeldusega. Pärast mõnusat sooja nädalavahteust Lyon'is, tervitas mind Pariisis vihm ja jahedus. Esmaspäeval muutus see kõik veel hullemaks ja teisipäeval sadas juba lund. Lund sadas terve päev otsa, maa oli paksult lumega kaetud (Pariisi kohta) ja lumi püsis ka kolmapäeval. Tulemuseks see, et lennuliiklus, rongiliiklus oli häiritud, bussiliiklus peatunud ja metrood tugevalt ajast maas. Kolmapäeval läksin hommikul 30 minuti asemel 70 minutit tööle!!! Tavaliselt lähen bussiga, siis sel korral pidin valima metroo ja nimelt 3 erinevat liini! Lund aga oli ju NII palju, et metroo liiklus oli ka häiritud. Lisaks sellele aeti kõik reisijad ühes peatuses maha, sest metroo pidi teises suunas sõitma hakkama, kuna teises suunas sõitvaid ronge oli vähe. Olime seal perroonil ja ootasime järgmist metrood, milles oli sama palju inimesi, kui perroonil ootas! Pressisime end sisse ja sõit läks edasi. Ühes peatuses juhtus äge asi. Pisike tüdruk teisel pool perrooni lehvitas sellele metroole, kus ma sees olin. Lõpuks vaatasin lähemalt ja see oli üks mu õpilastest. Ta lehvitas ja lehvitas, lootuses, et ma teda märkaks ja vastu lehvitaksin. Tegingi seda:)

Enamus lumest sulanud, aga juhiks tähelepanu, kuidas siin katuselt kukkuvad lund püütakse.

Kolmapäeva õhtul olin kutsutud ühe tuttava üllatus-sünnipäeva peole. See oli ühes väikses ja armsas brasserie's 20ndas linnajaos, Parc de Belleville kõrval ehk siis lähedal sellele, kus ma Erasmuse ajal viimasena elasin. See koht oli eriline, sest seal oli lisaks õhtusöögile ka vahva muusik. Igal juhul mängis ta pilli, mille nime ma eesti keeles ei tea ja prantsuse keeles enam meenutada ei suuda. Põhimõte on aga selles, et võtab nö paberist raamatud ja kinnitab masina külge...seejärel ketrab käsitsi ja auguline raamat liigub läbi pilli, mille tulemusena tekib muusika. Enamasti mängis ta prantsuse 30ndate ja veel vanemaid lugusid.

Igal juhul oli tal ka lauluraamat igale ühele pakkuda. Tagakaanelt lugesin välja, et ta on ka Eestis esinemas käinud. Tegin pärast sellel teemal temaga juttu ja minu üllatuseks on ta lausa kolmel korral käinud Eestis ja mitte ainult Tallinnas! On üle terve Eesti reisinud, sh Haapsalu, Pärnu, Tartu, Viljandi ja Saaremaa. Veel oli kohti, aga ta ei suutnud nimesid meenutada. Selle eest suutis ta aga täiuslikult meenutada Saaremaa Valsi viisi! Ta ütles, et lasi ka sellest "muusika raamatu" teha, aga tal polnud seda kaasas - ei osanud aimata, et eestlast kohtab. Veel rääkis ta oma kogemusest ja muljetest Eestis - väga tabav oli! :)

Reedel oli tööl selles mõttes hea päev, et ühe grupi tund jäi mul täitsa ära, kuna ükski õpilane ei saanud tulla. Õnneks teadsin seda juba varem, seega sain isegi varem lahkuda! Hommikuses 3-6 aastaste laste grupis oli kohal ainult üks 3,5 aastane poiss! Kaks tundi inglise keelt sellise pisikese jubinaga! Tehke järgi:D Reedel tuli mulle külla ka üks endine Disney kolleg, Rita Ungarist. Tahtsime minna kinno vaatama filmi Cloud Atlas, aga pileteid enam polnud. Olin filmi küll korra Kärdiga näinud, aga see film vajas uuesti vaatamist. Niisiis, pöördusime tagasi minu poole. Sel korral laadisin alla inglise keelsed subtiitrid ja filmi vaatamine võis alata. Tuleb tõdeda, et teist kordsel vaatamisel märkasin palju asju, mis esimesel korral nägemata jäi.

See nädalavahetus oli selles mõttes rahulik, et puhkasin end eelmisest nädalavahetusest välja. Laupäeval ja pühapäeval käisin väljas küll "Püha Patrikcu Päeva" tähistamas, aga see oli ka kõik. Tuleb välja, et prantslased on kenasti üle võtnud selle inglise püha. :)

Päris nädalavahetus: nädal 2

Tegelikult tuleb tõdeda, et eelmine nädal oli väga mõnus! Töötasin iga päev 10.00-16.00 ainult oma keskuses! See tähendab, et ei pidanud mööda Pariisi ringi kondama, et erinevates koolides õpetada. Lisaks sellele oli eelmisel nädalal lausa suvi! Väljas oli 17 kraadi ja päike paistis iga päev! Ma ei julgend eriti muidugi riideid vähemaks võtta, sest kevad on ju teatupärast salakaval. Nädalavahetus algaski kohe reedel peale tööd, kui mina Alain ja Valentin Luré poole teele asusime (asub siis Lyonist umbes 100 km kaugusel ja Pariisist 500 km kaugusel - oh joy!).

Sõit Luré'sse on PIKK! Kokku võtabki umbes 5 tundi. Selle korral oli seal olek ka veidike ekstreemne, sest talveks on vesi kinni keeratud ja torud tühjaks lastud. See tähendas seda, et WC asus põõsas. Pole lugu, ma ju veetsin lapsepõlves väga palju aega maal, seega midagi uut ja šokeerivat see mu jaoks ei olnud. Lisaks sellele polnud ju keegi maja terve talv läbi kütnud! Võiks öelda, et majas oli külmemgi kui väljas. Igal juhul lülitasin toas elektriradika sisse ja voodil oli ka "elektriküttega" lina. Mul oli soe, võib isegi öelda, et palav. Laupäev tervitas meid päikesega! See oli nii tore! Värske maa õhk, täielik rahu-ja-vaikus ning päikesepaiste! Tegime veits korrastustöid ka. Alain saagis puudelt oksi ja meie sättisime nad ilusti hunnikusse.

Hiljem sõitsime Lyon'i. Kasutasime uut kiirteed, mis umbes kuu aega tagasi avati. Tänu sellele oli tunni ajane tee kahanenud praktiliselt poole tunniseks. Vau! Igal juhul viis tee ka läbi mägede, mis tähendas pikki-pikki tunneleid! Mulle tunnelid ei meeldi. Lyonis ööbisime nende tuttavate juures. Nad elavad üli-armsas ja suhteliselt suures korteris. Õhtul oli seal korteris ka sünnipäevapidu. See oli stiilipidu (muusikud), otse loomulikult! Aga kuna me seda ei teadnud, siis ei osanud ka asju kaasa võtta. Tupeerisin juuksed soengusse ja tegin tugeva meigi - olin Britney - haha.

Pilt on tehtud peo lõpu poole, kus enamik inimesi olid oma "kostüümi" juba eemaldanud.

Pühapäeval külastasime teisi tuttavaid. Ühte paari, kes oli hiljuti just kokku kolinud ja endal hiiglasliku korteri üürinud. Ma täpselt ei mäleta, aga korteri suurus oli vist 95 ruutmeetrit! Kuu üür on sama palju kui Pariisi 2-toalise oma ehk siis maksudega natuke üle 1000 euri. Normaalne! Koli või Lyon'i.

Üldiselt käisime nii laupäeval kui pühapäeval linnas jalutamas. Lyon on nii tore linn. Eesti mõistes võiks öelda, et lausa mägine. Mulle igal juhul väga meeldis. Lisan paar pilti ka.

Trepist üles-alla käimist oli palju!

Nende oma Eiffel...

VAU! Prantsumaale üldse mitte omased modernsed hooned

Nautisin esimesi päiksekiiri

 Ah jaa, pühapäeval käisime Lyoni hiiglaslikus pargis ka. See on nii äge park. Hästi peresõbralik! lapsed jooksid ringi ja kõigil tundus tore olevat. Pargis asus loomaaed ka. Nägin igasuguseid toredaid olevusi: kaelkirjakuid, zebrasid, okassigu jne jne jne.

Nüüd on Prantsusmaal aga talv tagasi. Väljas on 0 kraadi ja sajab vihma-lörtsi segu. Oeh!

Päris nädalavahetused: nädal 1

Märtsi kuu esimesed 3 nädalavahetust on mul päris nädalavahetused, mis tähendab, et mul on olemas laupäev ja pühapäev! Miks mul need on? Aga sellepärast, et siin algas lastel koolivaheaeg ja meil on selle aja jooksul keskustes keeltelaagrid, mis toimuvad ainult nädala sees. Võtsin vastu otsuse, et nende nädalavahetuste jooksul pean võtma viimast! Algselt pidin esimesel nädalavahetusel minema Grenoble'isse suusatama, aga kuna Kings of Lyon'i* kontsert (Alaini, tema kahe poja Valentin'i ja Florent'i ning nende sõbra ühine bänd) lükkus veebruarist edasi just märtsi esimesele nädalavahetusele, siis jäi suusareis ära. Selle tarbeks ostsin endale allahingluste ajal suusapüksid! Neid aga läheb õnneks ikka tarvis, kasvõi järgmiste jõulude ajal, kui Eestisse külla tulen! Leian, et eestlase jaoks on suusapüksid vajalikud nagu üks väike must kleit naiste jaoks. 

Igal juhul räägin natuke esimesest nädalavahetusest. See oli mul patareide laadimise nädalavahetus. Võimatu on kirjeldada, millise tundega ma reede õhtul magama läksin, teades, et laupäeva hommikul ei pea kell 6.30 ärkama. Imeline! Laupäeval tegin kevadist suurpuhastust ja käisin trennis. Laupäeva õhtul oligi kontsert. Neil on kontsert iga kord erinevas baaris, sest seni pole leidnud veel kohta, mis neile täielikult istuks. See baar asus täitsa kesklinnas ja oli selline suhteliselt šikk koht. Isiklikult pean ütlema, et mulle see koht ei meelinud, sest omanik ja töötajad olid ebaviisakad ja külmad. Hiljem Alainiga rääkides, tunnistas ka tema, et selle koha õhkkond ei olnud meeldiv. Ka koha omanik tunnistas, et ei uskunud neisse alguses ja arvas, et nad on mingid suvalised. Pärast kontserti rääkis ta aga nendega ja tuleb välja, et ta soovib, et nad kord kuus seal esinemas käiksid, sest nad olevad parim bänd, kes seal eales esinenud on. Omanik ütles midagi taolist, et neil on "midagi" intstrumentide ja muusika vahel...noh midagi erilisist siis. Ma arvan, et nad ei võta seda pakkumist vastu...võib-olla teevad ühe kontserdi seal, aga ma ei usu, et enamat. Väidetavalt oli seal neil endal raske enda muusikat kuulda. Üldiselt oli baar kitsas ja oli palju trügimist. Nende esitus oli aga super nagu alati. Kontsert kestis 3 tundi järjest! Au Val'ile, kes terve selle aja laulma pidi...ja muidugi ei oska ette kujutadagi kui väsitav see pillimeestele oli. Läksin magama hommikul kella 4 ajal ja oh üllatust - hommikul ärkasin kell 11 ilma äratuskellata ja täiesti värskena! Mida võib üks vaba laupäev teha! 

Pühapäeva hommikul tervitas mind aknast päike! Väljas veel päris kevad pole, aga väidetavalt liigub sinna poole. Täna peaks väljas kuni 8 kraadi sooja tulema, eks näis, kas see ka nii on. Ja kui yr.no'd uskuda, siis peaks järgmisel nädalal tulema juba kuni 15 kraadi sooja! Ootan pikisilmi kevadet! Ma usun, et Eestis oodatakse seda veel suurema himuga....

Kui rääkida aga tööpäevadest, siis järgmised  2 nädalat on natuke erilised. Töötan iga päev 10st-16ni, sest meil on keeltelaagrid. Hommikul esimene grupp on 3-6 aastased ja pärastlõunal on vanemad ehk 8-12 aastased lapsed. Ma võin enda töö üle local manager'ina uhke olla, sest hommikuses grupis on 9 lst ja õhtuses on 8 (märge: 10 on maksimaalne grupi kohta). Varasematel aastatel ja ka sügisese laagri käigus pole nii palju lapsi olnud. Tuleb tunnistada, et lähedal olevates asutustes flaierite jagamine tõi ilmselt palju kasu. Laagri teemad on ka päris huvitavad. Väikestele on džungli seiklus ja suurtele on müsteerium, reisides ühest riigist teise. Loodan, et kõik kulgeb hästi!

* Tegu on siis sõnade mänguga. Kings of Lyon, sest on olemas grupp nimeka Kings of Leon ja nime viimane osa on muudetud, sest Alain ja tema pere on pärit Lyon'ist.

Nädal aega vennaga:)

See nädal oli hästi tore, sest mu väikevend Kaarel käis mul külas. See on eriti märkimisväärne, sest ta sai oma tihedas treening-graafikus leida nädalakese, mil mulle külla tulla. Nädal läks praktiliselt plaanipäraselt, välja arvatud see, et ta täna pidi õhtul juba lennujaama minema ja mitte homme hommikul. 

Esmaspäev ja teisipäev möödusid turisti mängides. Käisin kohtades, kus igapäevaselt ei satu, nt Eiffeli torn ja Les Invalides....kuigi töötan kolmel päeval nädalas täpselt nende läheduses. Kõndisime väga palju!!! Õnneks oli enamus nädalast ilus ilm ehk siis nii natuke üle null kraadi, aga väga ilus ja päiksepaisteline. Käisime temaga minu keskuses trennis ka. Avastasime huvitava trendi. Esmaspäeviti käib kõige rohkem rahvast ja mida nädala lõpu poole, seda vähem on. Huviav, kas inimesed hakkavad suure innuga treenima ja väsivad nädala lõpuks ära?

Kolmapäeval, neljapäeval ja laupäeval, kui olen varahommikust hilja õhtuni tööl, siis sa ta käia ringi oma sõbra Kristjani ja tema elukaaslase/kihlatu Leilaga. See oli ikka väga tore, et nad samal ajal siia tulid. Eks Kaarel vast kirjelda varsti omalt pooltki Pariisi kogemust, aga nii palju nägin ma kõrvalt, et turistina maha käidud kilomeetrit võtsid ta läbi nagu läti raha. Ega see lihtne pole...jama aind, et treeningtundide alla kirja saa panna;) 

Kolmapäeva õhtul käisime ühe mu töökaaslasega väljas, sest viimane soovis mu venda väga isiklikult kohata. Ütleks, et oli tore õhtu. Saime kõhu täis ühes prantsusepärases brasserie's ja läksime koju ära. Reede õhtul otsustasin ise kodus korraldada õhtusöögi...prantsuse pärane Raclette ja magustoiduks vana hea õunakook (jah, see soodaga valmistatud, mis annab koogile mõnusa tekstuuri). 

[Algselt mõtlesin tegelikult teha kringlit, sest seda oleks jätkunud ka ehk kuni pühapäevani, ehk siis Eesti Vabariigi aastapäevani, AGA kuna mul ei olnud aega mööda Pariisi poodidest koostisosasis käia otsimas, siis jäi see sel korral ära. Nimelt! Mina lisan kringlile kindlasti ka mooniseemneid. Neid aga, uskuge või mitte, mitte üheski tavalises toidupoes ei ole! Mõnes küsisin ja vaadati mind veel suurte silmadega. Täna astusin huvipärast ühte pisikesse BIO poodi sisse. Seal oli täitsa olemas! Aga müüdi lahtiselt kilo hinnaga. Ma siinkohal esitaks palve: kui keegi juhtub poes mooniseemnete pakki nägema, siis ehk viitsite mulle kirjutada palju pakis on ja mis ta hinnaks ta tuleb...maru hakkas huvitama. Lisaks sellele valmistan tavaliselt maasikakringlit (aitäh Eglele, kes mulle oma kringli retsepti kunagi andis). Talvisel ajal on see aga natuke keeruline. Eestis pole probleemi, ostan külmitatud maasikaid...no neid Eestis kasvatatud ja pakendatud ja kringel tuleb imehea! Siin aga taaskord polnud mitte üheski poes ega spetsiaalsetes sügavkülmutatud asjade poes maasikaid. Küsisin siis lõpuks, et miks see nii on. Mulle väideti, et maasikaid ei külmutatagi, sest külmutades nad plahvatavad....ahah!]

Igastahes, reedene õhtusöök läks hästi. Ootamatult sai kohale kutsutud nii palju inimesi, et meid oli lausa 13! Häid lambaid mahub ikka palju ühte lauta, seega saime hakkama. Tundub, et külalised jäid õhtuga väga rahule ja jäin ka mina. Kaarlile tundus ka väga meeldivat. Üllatuslikult endale ei olnud ka laupäeva hommikul tõustes liiga väsinud ja ka tööpäeva lõpuni pidasin suurepäraselt vastu. :) Tänase päeva miinuseks on aga see, et Prantsusmaal on jälle väga külmaks läind, temperatuur on miinuses ja täna lund sadas. Just selle tõttu, ei saanud ka Kaarel autoga lennujaama, vaid pidi RERiga minema. Kuna aga ta lend läheb nii vara, et ühegi transpordiga, välja arvatud takso, õigeks ajaks kohale ei jõuaks, siis pidi õhtul ära minema juba. Nii kahju:( Ma loodan, et tal seal lennujaamas liiga kõhe pole...

Mul oli niiiiiiiiiiiii hea meel, et ta siin käis:)