Merle Pariisis-II nädal

Teen väikese vahekokkuvõtte, sest muidu läheb meelest ära, mis me kõik õega teinud oleme. Niisiis, pühapäeval käisime mööda Pariisi turge, pärast mida jätsin merle üksi linnapeale, sest mul oli vaja õppida. Nimelt oli esmaspäeval 3 eksamit. Õhtusöögiks läksime Kasia juurde. Alain oli valmistanud taaskord imelise õhtusöögi, Lyoni toiduga. Oli hea:) Aga enne kui ülejäänut nädalat kommenteerin, eks räägin ehk veidike koolist ka.

 KOOL

Niisiis, esmaspäeval olid esimesed eksamid. Terve õppehoone oli jääkülm! Sest kütet ei olnud pärast vaheaega sisse lülitatud, mõnna! 5 tundi jääkülmas auditooriumis ühe koha peal ei ole mõnus kogemus. Tobe oli see, et eksam oli kõikidele keeletasemetele sama, õppejõud ütles lihtsalt, et hindamine on erinev-väga huvitav. Aga kontroll just eriti suur ei olnud, sest kõik jutustasid omavahel ja õppejõud ei teinud midagi. No eks näis, mis hinded tulevad, sest hindamine on Prantsusmaal väga range. Nimelt hinnatakse siin 20 punkti süsteemis ja 15 või 16 kahekümnest on väga-väga hea hinne! Ja 18-20 ei saada praktiliselt mitte kunagi. Selle loogika järgi ei oota mind just eriti kõrge keskmine, kui punktid meie süsteemi umber arvestada. Eks näis. Teisipäeval oli foneetika eksam. Seal pidin tavalise teksti siis ümber kirjutama IPA’sse v API’sse (ehk siis rahvusvaheline foneetiline tähestik vms). See ei olnud eriti keeruline, aga veits vigu tegin ikka, olen selles kindel. Pärast pidime veel paar lõiku nö oma valitud tekstist lugema. Noh, lugesin…õppejõud ei kommenteerinud midagi mu häälduse kohta sel korral, vaid ütles, et loeksin loomulikumalt mitte nii masinlikult. Okei…ilmselt oleksin lugenud loomulikumalt, kui tekst oleks normaalsem olnud:P aga pole hullu! Nüüd on jäänud veel esitada 3 esseed ja 1 uurimistöö (mis on grupitöö). Oma esseed olen põhimõtteliselt lõpetanud, pean need lihtsalt üle vaatama ja ära esitama. Uurimistööga on veidike keerulisem. Kuna see on grupitöö, siis peaks iga inimene võrväärselt pingutama. Aga nagu ikka, siis tihtipeale see nii kahjuks ei ole. Eks näis, mis saab:)

TURISM

Teisipäeval käisime Merlega siis terve päeva ringi. Kõigepealt viisin teda Berthillon’I jäätist sööma. Merle sai kinnitust, et see jäätis on lihtsalt suurepärane! Muide, Kätlin, maitsesime ka mandariini jäätist! See oli rohkem nagu gelato, aga maitse oli ikka nagu päris! Ja teiseks, selle kohviku laes ei olnud mitte ühtegi kärbest;) 

Valge šokolaadi, mandariini ja amaretto-pralinee jäätis

Pähkli-mee ja mandariini jäätis

 Pärast seda jalutasime Notre Dame’i juurde, käisime sees ka. On ilus ikka küll. Tahtsime üles ka minna, aga liiga pikk järjekord oli. Ja, Kätlin, ka see koht on tasuta alla 26-aastastele EU kodanikele, seega ma ei tea, miks me sinna suvel ei läinud. Pärast seda käisime St Micheli juures turistidele mõeldud poode uuristamas, need on ikka huvitavat kraami täis. Seejärel käisime katakombides ära. Enne ootasime u 45 min järjekorras ja siis saime sisse. Ütleks nii, et oli huvitav, aga minu jaoks ei midagi erilist. See on selline koht, kuhu on umber asetatud inimeste luukered, kuna surnuaedades ei ole ruumi olnud. Kogu teekond seal maa all võtab ka u 45 min aega. Õhtusöögiks läksime Amélie juurde, kellega me siis rääkisime nii eesti kui ka prantsuse keeles, kuidas tuju tuli. Me olime veel üksteisele kasulikud: tema aitas mul teksti parandada ja mina temal ka. Kui Jonatan (tema kihlatu) koju tuli, siis asusime sööma. See oli siis traditsiooniline Lille’i õhtusöök ehk siis toit põhja-Prantsusmaalt.  Nimelt sõime keedetud kartuleid Raclette’i juustuga, mis oli küpsetatudki siis olmselt sellisel asjal nagu raclette grill:D Lisaks oli siis erinevaid sorte vorste ja sinki jne. Oli samati väga maitsev:) hakkasin mõtlema, et Kätlinil peaks ka see instrument kodus olemas olema, aga ilmselt pole meil sellist juustu saadaval.

Üks prantslane, kes on rohkem eestlane kui enamik eestlasi:)

 Kolmapäeval magasime pikalt, sest olime teisipäevast väsinud. Merle jäi veits tõbiseks ka. Ma ütlen, see on see Pariisi ilm! Kohutav! Aga otsustasime, et käime Eiffeli torni otsas ära, ükskõik kaua me seal järjekorras peame ootama. Ja ootasimegi seal 1,5h!!!! Niiiii külm hakkas! Õnneks või kahjuks oli Eiffeli kõige ülemine korrus kinni, seega ei pidanud me enam teise taseme peal järjekorras ootama. Uudistasime siis teisel tasemel tükk aega ringi ja laskusime treppide mööda esimesele tasemele. Sealgi uudistasime tükk aega ringi, lugesime erinevaid infoplakateid torni kohta ja üldse saime teada palju huvitavat selle torni kohta! Käisime seal ka kinos ja kohvikus ning ka uisutamas!!!! Jah, seda kõike Eiffeli tornis! Kokku veetsime seal üleval u 2h, nii et tasus see ootamine ära küll. Lõpuks tulime alla kah treppidest, sest ma polnud seda varem teinud. Põnev! Tahtsime minna ka Orsay muuseumisse, aga ilmselgelt oli kell juba nii palju, et seda hakati sulgema. Koju minekuks jalutasime kaugemal asuvasse metroosse, sest tahtsin Merlele näidata, kus varem elasin jne. Metroos tuli mingi vanem härrasmees, sellise haritlase välimusega meie poole ja uuris, et ega me juhuslikult mingis Spielberg’i filmis ei mänginud. Ma siis hakkasin kõva häälega naerma ja ütlesin, et ei. Üks kõik, mis ma talle ütlesin, ta jäi enesele üsna kindlaks ja jõdis järeldusele, et me lihtsalt ei taha avalikustada. Imestas, et kuidas me nii vabalt Pariisis ringi käime, ilma julgestuseta jne:D:D koomik!

Külmetamine järjekorras...brr

Neljapäeval proovisime Merlega uuesti Notre Dame’i minna. Olime seal juba kell 11, aga meie õnnetuseks oli välja pandud kiri, et see avatakse alles kell 13.00. Kui me siis u 14.30 ajal tagasi läksime, siis oli väljas kiri, et tippu ei saagi. Miks siis? Aga sellepärast, et Pariisis on nii ilus ilm – terve päev otsa kallab! Aga õnneks on väljas soe, lausa 12 kraadi. See on siis talv?!?!? Kuna Amélie oli mind juba terve sügis enda muuseumisse kutsunud (st muuseumisse, kus ta töötab), siis otsustasime sinna Merlega lõpuks minna. Saime tänu temale tasuta sisse ja nägime ka kontorit, kus ta töötab. Mu lemmik muuseum maailmas on muutunud. Kui enne oli selleks Museum of London, siis nüüd on selleks Palais de la Decouverte!!!! Absoluutselt kõige huvitavam muuseum, kus siiani käinud olen. See on veits Ahhaa keskuse moodi. Sel korral oli seal lisanäitusena selline asi nagu „Très touchée“ ehk siis seal sai kõike katsuda ja näppida. Täna läheme ilmselt päris vara magama, sest pean Merle RERi peale saatma juba hommikul kell 05.14!!! juhuu.

sissepääs näitusele