Kolimine uude majja
Kolisin oktoobri alguses lõpuks nö oma koju ehk siis Alain'i juurest minema. Võttis aega, aga olen rahul. Elangi nüüd koos 3 prantslasega "3-kordses" majas. Siin on täitsa tore elada, sest igal ühel on oma personaalruum ja kui soovi on, siis saame kõik ühiselt alumisel korrusel kohtuda. Pidasime üle-eelmisel nädalavahetusel ka oma soolaleivapidu. Ausalt öeldes pole ma veel elus nii hullu pidu korraldanud ja hetke seisuga võin öelda, et loodan, et enam nii hullu ei tule ka. Kokku oli inimesi ilmselt kuskil 60-ringis, sh ka inimesi, keda keegi meist ei tundud. Siit ka tõsiasi, et peo käigus läks kaduma 2 telefoni ja 1 pangakaart. Õnneks minu külalistel vedas, sest minu toas nende asju tuuseldamas ei käidud. Mingist hetkest olingi nagu politsei, sest käisin ringi ja kontrollisin, kes kelle tuttav on ja kas ta on peole kutsutud. Vaatamata sellele insidendile, läks pidu hästi. Inimestel oli tore ja pidu kestis kella 6ni hommikul, kui Fred viimased inimesed majast välja ajas. Terve järgmise päeva pühendasime koristamisele.
 |
| Tavapärane tegevus enne pidu |
Kaugõpe
Ütleme ausalt, et see ei ole minu teema. Võib-olla ehk isegi oleks, kui süsteem oleks umbes selline nagu Eestis. Aga siin on kõik hästi kuiv, mingit struktuuri ja juhendeid ei ole. Igal juhul tunnen, et olen täitsa ajahädas ning ei tea, kas ma asju õigesti teen. Üldiselt olen paljude inimestega rääkinud ja kõik on mulle kinnitanud, et sellest konkursist läbi saada on väga-väga raske. Väidetavalt on prantslased isegi mitmeid aastaid järjest pidand proovima, enne kui õnnestub. Lisaks, tuleb inglise keelt, tekste jne analüüsida prantsuse keeles. Kus on loogika? Noh, eks näis, mis sellest saab, aga hetkel pole ma eriti optimistlik.
Trenn
Sellel aastal otsustasin enam mitte spordiklubi kaarti võtta, sest aega on vähem ja seal pakutavad trennid pole nii huvitavad, et oleks väärt seda summat. proovisingi septembri-oktoobri jooksul erinevaid väiksemaid tantsukoole, kus peamiselt ballett, barre au sol ja modern-jazz'i tunnid on. Oma üllatuseks leidsingi ühe koha, mis asub mu kodust 2 minuti jalutustee kaugusel. Üks modern jazz'i tund kestab 1,5 tundi ja treener on väga kompetentne. Teeme alati korraliku soojenduse ja venitusi. Hind on täiesti Pariisi keskmine. Olen rahul.
Jõulud
Sellel aastal jõuluks koju kahjuks ei saa. Seal on mitu põhjust. Esmalt see, et oleksin võinud piletid juba ammu valmis osta, et soodsamalt saada, aga kuna seda ei teinud, siis pole sellest enam mõtet rääkida. Teisalt see, et mu ülemus ei soostunud mulle vabaks andma ühte tundi reedesest päevast, mil oleksin piletid saanud 200 eurot soodsamalt. Ka sellest ei ole enam mõtet rääkida. Rääkida võin siis alternatiivist. Teist aastat järjest kutsuvad Amélie ja Jonathan (prantslased, kes on Eestis elanud ja eesti keelt hästi räägivad) mind Amélie vanemate juurde Alpide lähedale jõule veetma. No vot, sellel aastal ma siis lähengi. Mul on hea meel, et see võimalus on, sest ausalt ei sooviks veeta nädal aega puhkust Pariisis. Nii naljakas kui see ka kõlada võib. Vaatasin oma graafikut ja tundub, et ehk oleks kevadel võimalik nädalaks Eestisse tulla, aga see oleneb ka nii mitmest asjast, et hetkel lubadusi andma hakata oleks mõttetu.
Töö
Olen nüüd harjunud käima tööle kaks korda nädalas sinna kooli, mis asub kaugel-kaugel. Need päevad on ikka päris väsitavad ja eelnevatel õhtutel on ikka päris suuri raskusi varakult magama minemisega. Iseenesest on kool mõnus! Samuti meeldib mulle see, et õhkkond on ikka nii nagu koolis peab olema, mitte nagu meil keskustes. Laste jaoks olen "Miss A.", sest autoriteedi mõttes peavad nad mind mu perekonna nime järgi kutsuma, aga kuna see pole ju inglise-pärane, siis leidsingi sellise lahenduse. Üldiselt on mul sellest ettevõttest ikka täitsa kõrini, aga hetkel üritan sellele mitte mõelda ja raisata võimalikult vähe energiat. Sain rääkida ka ühe inimesega Eesti Suursaatkonnast ja tema kommentaar oli, et kui ma Eestis hea pakkumise leiaks, siis pakiksin asjad ja läheksin esimesel võimaluses. Selline asi mind küll veidike ehmatas.
Varia
Vahepeal olen käinud igasugustel erinevatel üritustel. Meeldejäävamad neist on ehk olnud stand-up comedy "A New Yorker in Paris", mis toimus taas Bonne Nouvelle'i lähedal. See oli väga mõnus ja humoorikas. Mulle isegi meeldis rohkem kui "How to Become a Parisian in one Hour". Samuti sattusin sööma ühte väga huvitavasse restorani "Black Dog", mis on spetsialiseerunud liharoogadele. See nimelt asub ühe metal-baari tagaosas ehk siis kui sellest baarist mööda kõndida, siis ei teagi, et see seal on. Sinna minnes tuleb kindlasti laud reserveerida, sest õhtul on ainult kaks vahetust, millest esimene algab kell 20.00. Kui reserveerinud ei ole, siis lauda on praktiliselt võimatu saada. Liharooga ma sel korral võtma ei hakanud, sest teatavasti ei küpseta prantslased minu maitse jaoks liha piisavalt läbi. Aga toit, mis võtsin oli suurepärane ja iga detaili nimel oli vaeva nähtud.
Sel nädalavahetusel toimus taas Prantsuse-Eesti assotsiatsiooni koosolek, mis toimus sel korral nii umbes 60 km kaugusel Pariisist assotsiatsiooni esinaise kodus. Sinna võis ka lähedasi kaasa võtta, mis tõttu kohtusin veel prantslasi, kes rääägivad suurepärast eesti keelt ja ka teisi eestlasi, kes Pariisis elavad. Kohal oli ka paar eesti last. Nii naljakas kui see ka pole, siis nende eesti keeles rääkimine võttis mul pisara silma. Miks? Ilmselt selle tõttu, et see meenutas Eestis ja seda, et ma ei saa jõuludeks koju. Igal juhul oli tore päev. Osad käisid saunas ka:) Tervis on hetkel ok olnud (ptüi-ptüi-ptüi). Nüüd pean lihtsalt ettevaatlik olema, sest ka meil on talv - osadel päevadel rohkem kui teistel ehk siis mõnikord on lausa 0-lähedane, enamasti ikkagi 0-10 vahel.
Mis tulemas?
Sellel nädalal lähen esimest korda Pariisis juuksurisse (sorry Kati, aga ei jõua kevadeni/suveni ära oodata). Ausalt öeldes täitsa kardan, aga üritan seal olles väga täpselt oma soove väljendada. Üldiselt on siin juuksuri teenus ka väga kallis, aga kuna sain hea pakkumise ala cherry.ee sarnasest kohast, siis otsustasin selle võtta ja ära proovida. Eks ma postitan pildi kui seal ära olen käinud. Sellel nädalavahetusel tulevad osad Pariisi eestlased mu juurde, et valmistada piparkoogi tainast. Alguses mõtlesin, et lasen Eestist kellegagi saata, aga iseenesest võiks ju selle tegemise täitsa ise ära õppida küll, nii on edaspidi lihtsam. Eks annan teada, kuidas välja tuleb.
