Sunday, November 28, 2010

Külma tulek

Õnneks on pikk vihmaperiood seljataga ja ilm Pariisis päikselisem ning külmem. Jah, külm on tõesti. Täna nt lausa 1 kraad:) Tegelikult on tuule tõttu isegi jahedam...mais bon. Vaatamata sellele olen viimasel ajal ainult ühe korra teksaseid kandnud...armastan seda ilma, mis lubab mul ainult seelikuid ja kleite kanda!!! Kui eestisse naasen veebruaris, siis pean karupüksid ilmselt ostma! 

Anyway...Terve selle nädala käisime Kasiaga (mu poolatarist sõbranna) linnas kostüümipeo tarbeks riideid otsimas. See ei olnud suguni eriti lihtne! Peo teemaks oli DRAGIBUS ehk siis üks sort Haribo kommidest ja inimestelt eeldati kirevaid värvi ja mis kõige olulisem, tuli üleni ühes värvis olla. Praegusel hooajal on aga poodides ainult hallid, mustad ja pruunid toonid. Lisaks on keeruline leida midagi väga odavat...kallist pole ju mõtet osta kui ilmselt seda asja iialgi enam selga ei pane. Aga lõpuks kandsid otsingud vilja. Mina leidsin endale kolmapäeval ja Kasia neljapäeval. Pidu toimus laupäeval! Pidu oli väga tore. Tegelikult oli see soolaleivapidu ja kohale tuli u 45 inimest. Sõime, jõime ja tantsisime, väga tore oli:) Peo jaoks valmistasime end ette Kasia juures. Endale lihtsalt suvaline meik, kunstripsmed (kooohutava kvaliteediga) ja sirgestatud juuksed....Kasia "tegin" siis kah ilusaks. Tegin talle meigi ja soengu...ei olegi seda ammu pidanud tegema...kuna ei ole ju käind ei võistlustel ega ka Maasikas tööl:P Ta oli niii üllatunud kui ta meiki nägi, ta oli nii õnnelik, et pisarad silmas...läks tükk aega aega, et teda maha rahustada, et töö luhta ei läheks. Ta ei suutnud ära imestada kuidas ma seda teha oskan. Mis siin salata - aastate pikkune praktika võimlemise vallas ja meigikoolitused jne Maasikas on oma panuse sellele andnud! Voila, tulemus siis selline:

Aga kui ajas veits rohkem kui üks päev tagasi minna, siis reedel käis mul külas kunagine trennikaaslane Maarja. Ta tuli siia, sest siin toimus iluuisutamise GP-etapp. Käisime siis seda vaatamas. Kestis 15.15-22.00 või no igal juhul läks algsest ajast üle. Päris väsitav oli istuda päev otsa, aga nii on ju kõikide võistlustega:P Mulle igastahes meeldis. Uisutajad olid head ja ilusad ning põnev oli vaadata. Igal juhul eelistan paaristantsu ja jäätantsu üksikpritajatele:) Kes ei tea, millest jutt käib, võib postimehest lugeda:)
http://sport.postimees.ee/?id=348816

Pere idülli kohta nii palju, et nädala alguses sai siis Sophie teada, et ta ikkagi on rase...see laps on tema uue härra oma siis...Vaatamata sellele on tema endine abikaasa praktiliselt terve nädal siin käinud ja tal kätt hoidnud. Nimelt on Sophie'l kogu aeg nii halb olla, et ta ei saa voodistki välja ja haistmismeel on ka väga tundlik...soovitasin tal siis akent lahti teha. Oh üllatust, see toimis ja ta ütles, et ta ise selle peale ei oleks tulnudki, vau! Igal juhul see eks käib siis siin kogu aeg ja 90% sellest ajast Sophie nutab ja mees seletab ja lohutab. Ma ei tea...one twisted family...

Saturday, November 20, 2010

Draama

Hoiatus! Veronikal soovitan seda mitte lugeda ja nõrganärvilistel ka mitte...

Selle nädala märksõnaks on kindlasti draama. Nimelt selle naise (kelle juures elan), tema (eks)mehe ja naise ema vahel. Ma olen kuulnud mõlema poole argumente ja siiani ei saa aru, kellel õigus on. Ma olen nagu mingi vahemees, suhteliselt tobe!!! Naine kurdab mulle muret ja kui teda kodus ei ole siis käib siin tema ema, kes omakorda kurdab mulle muret. Teema selles, et vanaema siis arvab, et ema ei saa oma tütre kasvatamisega hakkama, seega üritab kõike kogu aeg kontrollida. see naine on igal õhtul hüsteerias...Üritan end võimalikult palju eemale hoida sellest, aga no suhteliselt keeruline on see.
Täna hommikul ärkasin nt selle peale üles, et see naine nuttis hüsteeriliselt. Ma ei saanud arugi, milles asi, sest tegelikult pidi ta oma boyfriend'i juurde sõitma (Tours'i) ja tema eks pidi siia tulema tütart hoidma. Läksin teise tuppa ja nägin kuidas ta eks lohutab ning rahustab teda. Tütar ütles mulle, et emal kõht valutab...Sain kohe aru, milles asi. Vanaema oli mulle paar päeva tagasi öelnud, et see naine on tegelikult rase, aga tal on nurisünnituse oht-ma ei teadnud tollal, kas võtta seda tõsiselt või mitte. Täna on aga see hetk käes...naisel meeletud kõhuvalud, aga kas keegi kutsub kiirabi või mõtleks ta haiglasse viimise peale? Oh ei...Ütlesin siis, et on vaja minna...nemad, et ja-jah on vaja jah! Ega ma ei saa sundida kui sant ei taha kõndida...ei ole nad kuhugi näinud. See naine ütles, et tal on juba parem (välja küll ei paista ja kuulda ka ei ole) ja et küll ta läheb varsti haiglasse ja laseb "jäägid välja võtta" (ütles, et tglt oligi see munarakk tühi vms, aga tal paluti nädal aega oodata)...väga keeruline:S
Lisaks kõigele sai see vanaema mu nr ja nüüd helistab mulle iga päev!!! tahab informatsiooni kõige kohta. Olen hakanud ta kõnesid eirama...see teda ei takista. eile helistas nt 7 korda! Järgmine kord võtan ilmselt vastu ja palun mitte enam ennast tülitada.
Vaatamata sellele kõigele olen hakanud mõlgutama mõtteid, et jääda siia ka kevadsemestriks...Olen hull? Loodan, et mitte:D Loodan ikka veel leida endale normaalset kodu...Sest üldiselt hakkab mulle siin järjest enam ja enam meeldima. Mu poolatarist sõbranna Kasia on ka super tore! nt kutsus ta mind eile ühe filmi esilinastusele, kus olid isiklikult kohal ka Audrey Tautou et Nathalie Baye (üleüldse käin siin ülitihti kinos..eelmisel nädalal nt 2 korda). Agaramad facebook'i kasutajad on ka ilmselt juba pilte näinud:) oskan ainult öelda, et audrey Tautou on super sümpaatne naine. Ta on imetillukene, aga nii heasüdamlik ja maalähedane:) Õnnestus koos temaga ka koos pilti teha...tulemus oli selline nagu Londonis vahakujudemuuseumis, kui seisin Christina Aguilera või siis Jennifer Lopez'i v kellegi kõrval (kes reaalselt olid mulle kaenlaauguni:S) Aga see selleks:)

Lõpetuseks tahaksin öelda, et olen hetkel mõtetes koos oma lapsepõlvesõbranna Mannuga, sest tal on praegu väga-väga raske aeg....kui oleks võimalik, siis lendaksin Eestisse ja oleksin talle toeks...:( Igal juhul soovin, et ta leiaks endas palju jõudu, et see katsumus läbida...(W)

Monday, November 15, 2010

Liina Pariisis

Eelmine nädal oli väga veider..ilma mõttes. Nimelt oli päeviti külmem kui õhtuti/öösiti....siis oli lausa troopika!!! Nädalad mööduvad siin väga kiiresti:P Eelmisel neljapäeval oli siin järjekordne püha (II ms lõpu puhul)...muidu suht tore, aga terve päev otsa sadas vihma (st terve nädal otsa on juba vihma sadanud), seega ma oleks eelistanud hea meelega koolis olla ja õhtul trenni minna:D Neljapäeval aga tuli Liina:) Siis me vedelesime kahekesi ja vahtisime mu arvutist filmi. Ta oli super õnnelik, et sai lõpuks netti kasutada, sest farmis ei olnud see just eriti võimalik.
Reedel mõtlesime ka, et passime kodus, aga õnneks vedas Eva meid ikkagi välja. Käisime ühes Irish pub'is, seal oli päris meeldiv. Mingi aja pärast hakkasime mina ja Eva tantsima ka...ja mõne aja pärast tantsis terve saal. Ilmselgelt tänu meile:D Lood olid ise pärit sellest aast kui ma põhikooli viimastes klassides (ka keska algus) käisin. Nostalgia! Aind pärast kui koju hakkasime minema, siis juhtus midagi nõmedat, see esimene kord kui ma midagi sellist kohanud olen siin. Ilmselgelt loodan, et seda enam ei kohta ka. Nimelt hakkas üks väga hästi päevitunud tüüp mind tüütama, väga hullusti kohe. Põgenesin siis koos Liinaga ees, samal ajal kui Eva ja tema poiss-sõber seda tüüpi tagasi hoidsid:S Õnneks nägime varsti politseinikuid ja sellega see saaga lõpes...aga õudne oli ikkagi:S
Laupäeval oli õhtul meil suur suur Erasmuse õhtusöök (pildid all). Kutsutud olid muidugi kõik, aga kohale tulid osad. Pole hullu! Sest iga rahvuse esindaja pidi midagi valmistama ja endaga kaasa tooma. Toitu oli rohkem kui küll!!!!Mina ja Liina valmistasime siis kaeraküpsiseid, need läksid päris hästi peale:) Aga olgem ausad, toitu oli nii palju, et kui väga keegi lõpuks seda nautis, ei oska öelda:P Tegin toidust pilte ka, aga meelde enam ei jäänud, mis kust pärit oli. Liina jaoks oli suht kultuurišokk, sest kogu aeg rääkisid kõik prantsuse keeles. Ta ütles, et Saksamaal räägiti ikka erasmuse pidudel inglise keeles, aga siin sellist värki pole. Tegelt ta on tubli, ta juba saab päris paljust aru ja oskab natuke rääkida ka:) Ja mõned inimesed tulid talle vastu ja rääkisid inglise keeles ka ning ühe tüdrukuga sai ka saksa keeles suhelda.
Põhapäeval käisime siis Liinaga terve selle turu läbi, mis mu maja eest alguse saab...see liiga äge lihtsalt:) Sealt saab isegi musta leiba (hingehinna eest), heeringat jms osta. Ilmselt mingi saksa lett...
Igal juhul hakkab mulle üha enam rohkem meeldima:) Mis siis, et Liina ütleb, et Pariis on mõttetult kallis...tõsi ta on. PS: vabandan, et ma eriti lausestusele ja muule sellisele tähelepanu ei pööra...ei ole lihtsalt viitsimist:)

Laud Kasia juures
prantsuse: gratin dofinois

 
Mingi itaalia hõrgutis, nimeks a la salatitort vms

austria šnitsel koos türgi cus cus'iga

austria šnitsel (valmistatud kursavenna poolt!)


Quiche Lorraine
prantsuse soolane kitsejuustuküpsetis:D


itaalia pasta
Tšehhi kartuli pannkoogid koos...
....hapukapsaga


poola pierogi (nagu pelmeen, aga mustikamoosiga)
tuneesia hõrgutis (vist oli) ja nimeks Les Briques (vist:D)


ehtsad vene belmeenid koos vene hapukoorega (belmeenid liha v siis kartuli täidisega)

eesti kaeraküpsised
Ülevalt: mingi vahukooretort (prantsuse), keeks (ka vist prantuse), tiramisu, ja tglt on puudu veel sidrunitort ehk siis Gratin au citron nind üks itaalia maius, mis meenutab meie "kirjut koera"

Monday, November 8, 2010

Uus kodu

No nii. Eelmisel kolmapäeval kolisin siis uude kohta elama. Nüüd elan siis 20ndas piirkonnas, rue de Pyrenée tänaval. Elan koos ühe naise ja tema 7-aastase lapsega. Naine ise on inglise keele õpetaja täiskasvanutele, seega räägin temaga inglise keeles ja tütrega prantsuse keeles. Ütleks, et kogu minu kursuse inglise keele tase on tema omast parem...aga noh, kui saab oma töö tehtud, siis mis siis ikka. Mul on põhimõtteliselt oma tuba, mis on suurem kui stuudio, kus enne elasin. Konks selles, et läbi minu toa saab vannituppa ja selle tüdruku mänguasjad asuvad ka minu toas. Seni ei ole mind see veel häirnud. Üldiselt mulle asukoht väga meeldib, mis sellest, et ei ole enam nii Pariisi keskel kui enne. Tänav on hästi pikk ja siin on kõik olemas: apteegid, postkontorid, toidupoed, elektroonikapoed, pudi-padi poed jne. Ja lisaks sellele on pühapäeviti siin veel tänavaturg ka, mis saab alguse minu maja ukse eest! Eile käisin seal ja see oli niii vinge! Lähen kindlasti ka järgmisel pühapäeval, sest ei jõudnud praegu tervet turgu läbi käiagi. Aga jah! Alati on olemas "aga". Nimelt, see naine ei ole just puhtusearmastaja, pigem vastupidi. Mina aga...ei saa nii elada. Enda toa ja vannitoa kraamisin puhtaks! Jah, ta ei teinud seda enne, kui ma siia kolisin. Aga ülejäänud korter...pff! Ma peaks talle nüüd siis kuidagi viisakalt seda serveerima, et kuule, koristaks äkki kah?!?! Okei, loodan, et saame sellest probleemist üle ja et muid vahepeal ei teki. Ma tõepoolest ei taha uuesti kolida!

Laupäeval käisin Eva (ühe eesti tüdruku) juures soolaleival. Me alustasime koos otsinguid kunagi (ei mäleta, kas olen sellest kirjutanud). Igastahes leidis tema sõbranna (sakslanna) neile  ühe studio Bastille lähedal. See on super! Absoluutselt täiuslik! Täpselt selline, mida tahta kui mõelda, milline võiks olla elukoht Pariisis. Mul on nende üle nii hea meel. Aga see saksa tüdruk nägi vaeva ka...ta otsis 5 nädalat järjest ja väga järjepidevalt. Külastas erinevaid kohti iga päev jne.

Pühapäeval käisime Evaga Cité Universitaire'is India majas pidustustel. Kui ma õigesti mäletan siis oli selle ürituse nimi Diwali, mis on tuntud kui festival of lights. Inimestega rääkides on see neile siis ilmselt umbes samasuguse tähtsusega nagu meile jõulud. Seal oli palju esinejaid. Lauldi, tantsiti, mängiti pilli...kõik siis India traditsioonist. Ilus ja värvikirev oli. Pärast pidustusi, said kõik osalejad ja pealtvaatajad tasuta ühtusöögi. Otse loomulikult oli see india toit eg amiskit muud. See oli hea:) Ja õnneks mitte üldse liiga vürtsikas.

Ilm on meil siin suht kevaks läinud...alates üleeilsest. Ainult sajab ja temperatuur on langenud kõvasti. Hetkel on vist väljas ainult 5 kraadi. Nädala lõpu poole pidi veits soojemaks minema, aga siiski vihmane...mis teha, talv on tulemas:)

ja nüüd siis paar pilti minu toast ja kahest koduloomast:P


Artance

Pussycat

Thursday, November 4, 2010

Pildid

Pilte minu nädalalõpust saate näha järgmisel aadressilt:
http://public.fotki.com/Mari-Liis/une-fermedurtalangers/
Enjoy:)

Tuesday, November 2, 2010

Nädalalõpp Pariisist väljas

Eelmisel nädalal sain Liinalt kutse külastada teda farmis, kus ta vabatahtlikuna töötab. Alguses ei olnud kindel, kas tahan minna, sest reede-teisipäev tundus liiga pikk aeg kellegi katuse all niisama oleskleda. Otsustasin Liinaga nõu pidada ja ta rääkis mind pehmeks:) Seega läksin sinna farmi samasuguse "töölisena" nagu Liina ja Kreete. Alguses oli ka transpordi probleem, sest ei tundunud eriti mõttekas maksta rongipileti eest 45 euri üks ots!

Reede. Aga tuli välja, et Dominique (üks politseinikutest) pidi täpselt samal päeval sõitma Angers'i oma vanematele külla. Durtal (linnake, mille lähedal asub see farm) jäi aga täpselt teepeale. Pärast 300km olimegi kohal:) Liina tuli koos farmi peremehe Yves'iga mulle järele. Reedel me ei teinudki midagi väga erilist, sest jõudsin suhteliselt hilja sinna. Ah jaa, käisime tiiru Angers'is, sest Yves tantsib tangot ja tal oli tund. Me läksime kaasa, sest ma polnud seal kunagi käinud ja tahtsin linna näha. Palju ei näinud, sest oli pime ja sadas. Istusime mingisuguses baaris ja ajasime juttu:) Farmis veedetud aja kohta võib aga öelda, et süüa sai korralikult! Ja sain ka liha, mida ise pole siin oleku ajal veel valmistanud! Muide, see farm keskendubki siis hobustele (nende kasvatamisele ja sellele, et inimesed saavad nendega sõita) ning juustu valmistamisele! ja mis juustu?!?! Ikka KITSEjuustu! Juhuu! Jep, sain ka juustu süüa....see oli niiiiiiiiiiiiiii hea! ;)


Laupäev. Ärkasime hommikul ja esimese asjana läksime hobuseid liigutama. St liigutasime hobuseid ühelt karjamaalt teisele. See oli päris põnev, sest ma pole seda kunagi teinud. Kokku on Yves'il u 30 hobust:)  Seejärel käisime kohaliku farmeri käest igast juurvilju ostmas. Siin süüakse selliseid asju, mida pole elusees näinudki, veel vähem tean nende nimetusi. Aga maitsevad hästi. Käisime ka poes, kust ostsime ainult bio tooteid. Yves nimelt muud ei tarbi. Ja kui ma ei eksi, siis õhtul sõitsime traktoriga, et niita ühte karjamaad. JAH! Ma juhtisin ka traktorit, äge oli! Aitasime veel Yves'il oksi lõigata. Mina istusin autos (et autot edasi liigutada), Yves oli auto katusel mootorsaega (et oksi lõigata) ja Liina koristas langenud oksad eest ära. Olin tunnistajaks ka suhteliselt õudsale vaatepildile. Nimelt jäi mootorsaag oksa sisse kinni ja Liina pidi oksa sikutama, et see lahti tuleks. Mootorsaag aga kukkus Yves'i käest ära, otse Liina suunas, talle vastu säärt! Selline õudusfilmi kaader käis silme eest läbi. Õnneks mootorsaag ei töötanud ja Liina pääses sinika ja ehmatusega.Õhtul käisin Durtalis "väljas" ehk siis ühes baaris. See oligi selle linnakese ainus baar. Seal oli täpselt 2 inimest peale meie ja ka need lahkusid üsna pea. Baarman oli kah nii mööda kui vähegi võimalik:D Ma lihtsalt ei suutnud naeru tagasi hoida:P

Pühapäev. Käisime hobustega sõitmas! Nii vinge! Sellega kaasnes siis kogu ettevalmistust ja ka pärast hobuste hooldamine vms. Pole varem midagi sellist teinud, nii tore oli. Tegime hobustega päris pika tiiru. selle aja jooksul enamasti jalutasime, aga proovisime mitmeid kordi ka traavi ja galoppi. VINGE!!! Lõpuks olid mul põlved nii valusad, et napilt ei saanud hobuse seljast mahagi...nõme võimlemine! Ilmselgelt kõik vanad vigastused andsid tunda! Andsid tunda ka järgmisel päeval...kui oleksin saanud ehk uuesti sõitma minna. Kuna aga põlved, eriti parem, valutasid, siis leidsin, et parem on vahele jätta. Pärast seda läksime uuesti Angers'i, sest Yves läks tantsima. Mina ja Liina tegime linnas tiiru...vaatasime kahte kohalikku vaatamisväärsust ehk siis mingit kirikut ja kindlust. Kindlus oli äge. Saime taas tasuta sisse (EU alla 25). Käisime ka kõrgel tornis, millest avanes vaade linnale. Angers'i kohtan ii palju, et rahvaarvult on ta Tartu ja Tallinna vahel. Mulle isiklikult meenutas päris palju Tartut. Kui ma Prantsusmaal elaks, siis elaks igal juhul enne Angers'is kui Pariisis/Marseille's/aix-en-Provence'is.

Esmaspäev. Nagu mainitud, siis teised käisid hobustega sõitmas, koos Jean-Pierre'iga, kes on Yves'i sõber, ja mina jäin koju. Samas oligi hea, sain natuke puhata. Sain külma ka, seega polnud enesetunne kõige parem. Aga korjasin kasvuhoonest viimased rohkem ja vähem rohelised tomatid ära ja panin ühte ruumi "küpsema". Seejärel valmistasin lõunaks flan'i (selline pudingu laadne magustoit). Meil oli päris suur lõunasöök, sest oli ka külalisi. 1. november oli ju suur suur püha!!! Pärast lõunasööki läksime taas Angers'i, aga koos Jean-Pierre'iga, kes tahtis meid kinno viia. Jõudsime kinno oodatust palju varem, sest tal oli kellaaeg valesti meeles. Seega jalutasime teistes kohtades ringi ja ta jutustas meile veits erinevate asjade ja ajaloo kohta. Ta oli nagu elav teatmeteos! Pärast seda vaatasime siis prantsuse keelset filmi, ilma igasuguste subtiitriteta. Filmi nimi oli Les Petits Mouchoirs. See oli selline ühiskonnakriitiline film, aga J-P sõnade kohaselt ei olnud see eriti hea, sest see käsitlesn ii ära leierdatud teemasid. Minu arvates oli huvitav, sest ma pole ju teisi selle-teemalisi prantsuse filme näinud:) Aru sain kah, enam-vähem...ei tea paljust Liina ja Kreete aru said...aga kogemus oli see kindlasti ka nende jaoks.

Teispäev. Äratus oli vara, sest sain koos töölistega Pariisi (nendega, kes siia juustu toovad). Sõin pudru ära ja asusin teele:) Pariisis on täna suhteliselt kole ilm. Selline udune, pooleldi vihmane ja aind 12 kraadi. Aga pole hullu, sest terve nädalalõpp oli SUPER ilus! Väljas oli väga soe ja päike paistis. Aga jah, vaatama sellele sain endale nohu:P Eks ma katsun seda ruttu-ruttu ravima hakata, et asi tõsisemaks ei muutuks!

Ma peaksin homme kolima:) Kindlasti teen seda, aga see ilmselt osutub tavalisest keerulisemaks, sest pean seda ilmselt metroo abil tegema. Miks? Sest inimene, kes mind aitama pidi...temal juhtus midagi:( Aga see selleks. Küllap ma ikka hakkama saan:)

PS: kindlasti laen fotkisse üles ka kõik pildid, mis ma sel nädalavahetusel tegin! Aga mitte täna, sest Mäkis pole netiühendus just kõige parem.

À Bientôt  ;)