Noël aka Jõulud

Eelmisel pühapäeval käisin Kasia juures jõulu-õhtusöögil. See oli Super, nagu alati! Sest Alain (Kasia korteriomanik) on lihtsalt suurepärane kokk! Sain temalt kingituseks prantsuse piduroogade kokaraamatu, mis oli absoluutselt ootamatu...eriti kuna mina ei teinud neile kingituseks midagi. Sõin ka lõpuks kastaneid...need olid super head!

23ndal detsembril kell 17.00 läksime siis jõulusisseoste tegema, sest enamik rahvast leidis, et seda ei ole varem mõtet teha. Mina ja Eva leidsime, et see on täielik lollus, sest ilmselgelt on pões terve Pariis. Nii see oligi! Meie tegime ikka listi, et mis asju me ostma peame, teised mitte...ütlesid, et me oleks spontaansed. Tänu sellele spontaansusele veetsime poes 4, 5 tundi! Mõnus...olime Evaga õhtuks nii läbi, et suundusime otse koju ja magama, sest järgmisel hommikul pidime rongi peale minema.

Esimest korda oma 22 aasta jooksul veetsin jõulud eemal oma perest, eemal Tartust ja Eestist. Õnneks on mul siin üks tore sõbranna, Eva-Leena, kellega saime korraldada eesti jõulud. Eriti kuna seda tellis tema hindust boyfriend:) Niisiis, meie kolmekesi, 2 brasiillast ja 2 teist hindut otsustasime minna Pariisist välja, Normandy poole ühte majakesse. Sõitsime siis rongiga esmalt Verneuil'sse. Rong oli puupüsti täis! Piletid olid nii üle müüdud, et pidime tund aega ja 8 min püsti seisma:) Jõudsime sinna, siis meile tuldi autodega järgi (selle inimese vanemad, kellele see välja-üüritav maja kuulub). Sõitsime siis u 20 min tee kaugusele La Saucelle'i. See selline pisike koht, kus elab kokku 160 inimest, seal on ka üks restoran/baar, kirik, mis on lahti 3 päeva aastas ja linnapea, kes töötab 2 korda nädalas 2 tundi päevas:)

Terve 24nda detsembri mina ja Eva kokkasime! Kokku "kõigest" 7h, et valmistada 3 kooki (1 kingituseks pererahvale), kana (kuna kõik sealiha ei söö), kartulid, verivorstid, kartulisalat, hapukapsas, hõõgvein (isetehtud, mitte poest ostetud). Samal ajal ju kogu aeg vaja koristada ja pesta. Samuti avastasime, et jätsime kana Pariisi, seega ma pidin veel vahepeal poes ära käima (mis asus siis u 15 min tee kaugusel autoga). Kartsime, et meie kartulid on hallitanud, sest tundsime hallituse haisu...aga õnneks ei olnud asi ikka nii. Ja terve selle aja, pidime paluma ja palvetama, et teised meid aitaksid (a la hakkimise vms). Ühesõnaga saime aru, kui tänulikud me tegelikult peaks igal aastal jõulude ajal oma emadele olema, sest see töö on ikka meeletu!!!! Õhtuks sai lõpuks õnneks kõik valmis. Kõige rohkem läks siis peale inimestele lihtne jahukaste ja hapukapsad! Vinge:D Lihtsuses peitub võlu!

Teine ja kolmas päev möödusid enam-vähem sama moodi. Meie (ja ka Eva boyfriend) tegime kõike ja teised passisid. St brasiilia paarike magas 25/7 ja ajasid end üles aind söömise ajaks...jah, isegi enda nõusid nad ei suutnud ära pesta. Ja 2 teist hindut vahtisid päevad läbi bollywoodi filme ja tegid vesipiipu...suht tore:) Pole hullu! Saime Evaga aru, et kahekesi suudame ka suure pere ära toita, hehe.

Üldiselt täielikku jõulutunnet ei tekkinud, aga oli parem kui mitte midagi. Mul oli hea meel, et sain olla Eva jaa Abi'ga, sest nad on niii toredad inimesed:)

maja seest:)

traditsiooniline jõuluroog

piarkoogi-kohupiimakook ja küpsisetort

Eva-Leena ja Abhishek

meie maja

Vaikne nädal

Sellel nädalal mingeid erilisi põhjapanevaid sündmusi ei toimunud:) Käisin koolis, käisin väljas, käisin trennis...:) Meil hakkas tegelikult nüüd koolivaheaeg ka, nii et järgmisel nädalal ei toimu midagi - ei kooli, ei trenni. Aga üks asi, mida esimest korda elus nägin, juhtus Dance Orientale'i trenni ajal. Nimelt ühines meiega üks tüdruk (moslem-seega oli igat pidi kinni kaetud) ja tahtis ka trenni teha. Me tantsisime siis mõnda aega ja järsku nägin ka teda tantsuplatsil. Ilma igasuguse pea ja näo ja teab veel mis katteta! Mitte, et see nüüd midagi nii erilist oleks - inimene nagu iga teinegi, aga mul ei ole lihtalt varem sellist kogemust olnud. Ja tantsis ta väga väga hästi!

Eile käisin la Defence'is jõuluturul. Eriti ei olnud aega seal ringi vaadata, aga see tundus nii äge...etem kui see, mis Champs-Elysee'l, mis ilmselgelt rohkem turistidele mõeldud. Aga naasen sinna õige pea! Eile sadas hästi palju lund ka, aga külmakraade ei olnud, nagu tänagi..seega mis tuleb, see sulab. Aga me jõudsime siiski järeldusele, et siin on külm! Miks? Sest on rõvedalt märg ja niiske  - see poeb kontide vahele ja tulemuseks ongi see, et on rõvedalt külm!

Kuna täna teksti ei ole, siis lisan paar pilti. Kaks on tehtud minu maja fuajees ja viimased kaks siis eile La Defence'is:)

Jõulupuu

Häid Jõule!

La Grande Arche de La Defence

Mina, Eva, Vian

PS: "Sophie" nurga fännidele pean pettumuse valmistama - sel nädalal ta midagi korda ei saatnud:) Jõulurahu ilmselt!

Ja aeg lendab....

Tõepoolest, aeg liigub liiga kiiresti! Mis siis sel nädalal uut? No räägin siin sel korral ka koolist, kuna selle kohta nii palju küsitud on; loomulikult ka Sophie'st ja siis veel tantsust:)

Niisiis. Alustaks sellise tunniga nagu expression écrite et orale (suuline ja kirjalik väljendus). Tavaliselt me loeme mingeid tekste, arutleme nende üle jne - st ei midagi konkreetset. Aga õppejõul on ikka tavaks meid aeg-ajalt üllatada väikeste testidega, kus peame oskama pöörata erinevaid verbe, erinevates aegades jne. Nin lisaks sellele ka lünkteks, mis eeldab iga kord erinevat spetsiifilist sõnavara. lLomulikult ega ta meid ju ette ei hoiata. Kui eelmisel korral olid mängus kõik loomad, linnud, taimed ja kõik nendega seostuv, siis sel esmaspäeval oli tööstus - erinevad tehnilised ametinimetused jne. No napilt ei vedand välja - seega improviseerisin! Kolmapäeviti on mul foneetika, seal siis peame vahest nö hinde peale lugema teksti, mida eelnevalt kuulanud oleme. See sama õppejõud on tuntud oma "meeldivate" kommentaaride pärast. Küll ühele ütleb, et too tuleb justkui Marseille'ist (see solvang siin kandis), teisele, et tal äärelinna aktsent küljes ja mulle siis enam jaolt, et räägin nagu eestlane (ei tea küll miks?). Igal juhul üks kord tal vist läks sassi...sest ta ütles Leedu tüdrukule, et jah too tegi sellise hääldusvea, mis ongi tüüpiline talle kui eestlasele. Mina: "Aga ta ju ei ole Eestist pärit!" Õppejõud oli kohmetu...ühesõnaga suht selline tunne, et on võtnud pähe, mida kellele öelda ja siis kordabki ühte sama asja. Aga muidu on ta tore. Mis veel? Ah jaa. Neljapäeval on meil échange culturelle, kus me pidime gruppides tegema uurimistöö ja presentatsiooni. Ei viitsi pikalt kirjeldada, aga presentatsiooni reegleid siin ei eksisteeri (st mina olin valmis selliseks nagu me ülikoolis teind oleme - ikka konkreetsed reeglid mida järgima peab-aga siin ei miskit). Ah jaa..üks tund on veel, sellel liiga pikk nimi, et siia kirjutada - aga see õpetab erinevaid asju kirjutama (esseed, resümeed, kokkuvõtted jne jne jne). semestri alguses ma suht ei saand väga millestki aru, nüüd aga saan ja siis viitsin kaasa töötada. Nüüd ei viitsi aga teised enam kaasa töötada:D ja siis õppejõul ongi mulje, et ma ainus usin õpilane, kes midagi teeb:D Mitu korda ta seda juba maininud:D:D:D (Y)

Tantsu kohta nii palju, et tavaliselt on mul laupäeviti Dance Oriental. Sel nädalavahetusel tundi küll ei olnud, aga oli esinemine. Ilmselgelt mina, koos paari teise edasijõudnud algajaga olime viimases (3ndas) reas. Pole hullu, tore oli ikka. Kokku esinesime kolmes erinevas kohas - solidaarsuspäeva puhul. Väike intsident: nimelt oli teises reas üks naine, kes pidi hoidma minust vasakule (no oli maleasetus ja ma olin vasakul äärel kõige äärmine ja esimese rea tüdruku taga), aga ta pidevalt trügis meie vahele ja mul ei olnud üldse ruumi tantsida. Ma siis palusin tal viisakalt ikka oma rida ja rada hoida, aga kuna ta meil eakam proua ja niii edasijõudnud, siis ilmselgelt sai ta pahaseks ja nähvas mulle selle peale. haha-naljakas aga see, et pärast seda esinemist tõstis treener selle naise minu koha peale ja minu teise ritta:D:D Ilmselgelt ei tantsi ta nii hästi kui arvab! Igal juhul rääkis treener pärast minuga ja ütles, et ma tantsisin hästi, arenen kiiresti ja ta minuga väga rahul Kui kuulis, et lahkun ilmselt varsti, siis oli tal äärmiselt kurb meel. Ütlesin, et kui töö leian, siis ei lahku...sellepeale lubas ta mind oma nõu ja jõuga aidata:D haha, eks näis!

Ja Sophie? Mis ma oskan öelda-same old, same old. Avastasin sellel nädalal, et ta sööb JÄLLE minu toitu, seega peitsin kuivained enda tuppa ära. Mõnus, onju? teiseks...ma ei tea kas olen juba kirjutanud, aga kuna ta oma kasside eest eriti ei hoolitse (st ka nende liivakasti ei korista), siis kassid kui pirtsakad loomad otsivad muud kohta kuhu oma häda teha. Ja oh õnne, üks leidis, et minu uus saabas oleks ideaalne koht häda nr 1 tegemiseks. Aga nagu on teada, siis kassi uriini hais ei tule välja nii lihtsalt! Seega olen pesnud ja tuulutand ja ei midagi! Proovin homme ühte asja veel äädika ja soodaga (ma netist lugesin) ja kui see ka ei aita v mu saapa täitsa ära rikub, siis lihtsalt lasen tal need saapad kinni maksta. Sest see ei ole normaalne! Nüüdsest hoian kõiki oma asju enda toas...ka üleriideid ja saapaid. Ja kolmandaks. Tulin neljap koolist u 18.00 ajal ja Sophie vedeles voodis, nagu alati (ta oli voodis alates esmaspäevast 24/7, sest arst olevat telefoni teel soovitanud seda tema seljavalu vastu). Astusin tuppa ja ta küsis "Mari-Liis, äkki saad Irise koolist ära tuua?" Ütlesin, et ei, sest olin väsinud. Niisiis. Õhtul kui Iris tänu oma isale ikkagi koolist koju sai, siis tuli ta minu tuppa ja ütles: "Wiii, Mari-Liis, see oled Sina, kes mind homme kooli viib onju". Olin äärmiselt üllatunud, sest polnud sellest midagi kuulnud ja nii talle ka vastasin,. Iris jooksis siis teise tuppa ja küsis Sophie käest, et kas see olen mina, kes seda tegema peab. Ta ütles: "Bien sur!!!!" ('loomulikult'), Nagu?!?!?!?!?!?! Oleks ta minult siis seda palunud või oleks nii, et ta ise ei saaks viia, aga sellisel moel mind sundida Irist kooli viima? Aga järgmisel hommikul tegin seda, sest mul oli vaba päev ega tahtnud hakata mingit skandaali korraldama. Aga kui ta mult järgmine kord palub midagi sellist (ma teda mitmeid kordi aidanud juba), siis ütlen talle ei või kui siis, siis maksan vähem üüri - sest see on juba lihtsalt ärakasutamine!

Vot, voila! C'est ma vie! Aga muidu olen endiselt positiivselt meelestatud:) Homme tuleb külla Liina, sest tal esmaspäeval lend Eestisse:P Ja varsti tuleb õdddeeeee!!! :)

Kuidas Kala, Orav ja Sipelgapoeg mul külas käisid:)

Sellel nädalal olid mul külalisteks Kristina (trennikaaslane) ja tema kaks sõpra Merle ja Laura. Lauraga tegelikult selline lugu, et tükk aega vaatasin ja mõtlesin, et ta tundub kuidagi tuttav ja nimi ka kuidagi tuttav…kui Kala (Kristina) mulle tema perekonnanime ütles, siis sai kõik selgeks…oleme kohtunud mitmeid kordi, aga kauges minevikus:P Nende tulek siia läks üle kivide ja kändude, aga lõpp oli õnnelik! Nimelt pidid nad AirBaltic’uga saama Riiast Pariisi, aga tutkit! Kõigepealt lükati lend mitu korda edasi ja siis jäeti üldse ära! Sest CDG lennujaam Pariisis oli suletud (või siis osaliselt suletud) ilmastikuolude tõttu. No tõepoolest!!!! Mis ilmastikuolud:D? Üleeile sadas lund küll, aga eilseks oli see sulanud juba…veidrad on nad:)

Reedel nad siis tegid terve pika päeva, et näha erinevaid kohti ja süüa erinevaid asju. Nad siis sõid nö tüüpilisi prantsuse toite ehk siis sibulasuppi, ratatouille’id, boeuf a la tartar ja minu soovitatud macarone’e ning Berthilloni jäätist:) Neile meeldis! Õhtul oli meil väike house party Eva juures....eestlaseid: 7, prantslasi u 10, 1 sakslane, 1 hispaanlane...oli vist u nii:D? Süüa ja juua oli ohtrates kogustes...minu arvates oli tore. Aga tundub, et olen juba ära kohanenud siin, sest om akallite külaliste kohta võin öelda, et tüüpilised Eestlased :D Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama...ja nii see on. Kokkuvõttes saime kõik aru, kui hea on, et enam inimestel sees ei lubata suitsetada! Sest täna hommikul haisesime hullemini kui tuhatoos...õudne!!!!

Laupäeva hommikul oli maru keeruline tõusta, sest me saime suhteliselt hilja magama ja no olgem ausad, enesetunne oli ka pisut hõre. Sellele vaatamata startisid nad kodust ja läksid linna avastama. PS: väljas sadas laia lund! Mis muidugi mõne aja pärast juba kadunud oli:) nad olid hästi tublid ja käisid päev otsa linnas ringi...õhtul ühinesin nendega ise ka. Käisime Arc de Triompe’hi tipus, niiiii ilus oli:) Nad tahtsid ka konnajalgu sööma minna, aga kahjuks jäi see ära. Selle asemel käisime Chatelet’s ühes kohvikus õhtustamas. Võtsime siis kõik nö tüüpilised prantsuse road ja magustoidud ka. Kõht sai meeletult täis. Saime ka tunda prantsuse teeninduskultuuri, kus klient ei ole kuningas. Kõigepealt tõi kelner lambist Merlele sibulasupi eelroaks (mida ta muidugi ei tellinud ega ka ei tahtnud) ning siis tõi laurale vale lisandiga prae...aga ega tema muidugi süüdi ei ole ega vabandama pea. Meie olime süüdi ja lisaks sellele pobises ta prantsuse keeles, et tal saab meist varsti kõrini.

Seebikas mu kodus jätkub. Naine siis istub ikka kodus ja lösutab ning suitsetab…küsisin siis, et kas see on lapsele hea ta arust…ta ütles, et noh ta ei saa mud moodi, et ta närvis. Miks närvis? Sest nüüd ta avastas, et ta laps ei olegi tema uue mehe oma vaid hoopis eks-abikaasa oma. Viimasele on ta sellest juba rääkinud, too lubas vastutuse võtta, esimesele mitte. Miks ta rääkinud ei ole? Sest ta ei tea enam kumba meest ta tahab:P Vot nii! More coming up next week ? I hope not…. 

Ah jaa..ühel õhtul läks meil lambist kodus elekter ära. Sophie siis sattus nii paanikass, et telefon kätte ja kohe ühele oma meestest helistama...Ma ütlesin, et rahunegu ta maha, et vaatame kus korgid on jne...see et ei ei, et vaja ikka helistada jne. Läksin siis vaatasin kus korgid o...ja kae nalja, olidki välja lülitunud. Lülitasin siis tagasi sisse ja kõik oli korras. Sophie ei suutnud ära imestada, kuidas ma seda teha oskasin ja kuidas selline asi üldse juthuda sai. Ütlesin, et tavaliselt juhtub lihtsalt ülepingest...ei imesta ka, kodus töötasid ilmselt kõik elektrilised asjad, mis üldse töötada said. Pärast seda oli digi-boxil muidugi probleeme ja teleri pilt tardunud. Jälle paanika...ütlesin, et küll ruuter teeb restardi, saab kõik korda...ei tema jälle telefoni otsa. Mõne aja pärast oli ruuter restardi teinud ja kõik korras. Voila! Elektri, lukksepp, keevitaja...(Y)

Külma tulek

Õnneks on pikk vihmaperiood seljataga ja ilm Pariisis päikselisem ning külmem. Jah, külm on tõesti. Täna nt lausa 1 kraad:) Tegelikult on tuule tõttu isegi jahedam...mais bon. Vaatamata sellele olen viimasel ajal ainult ühe korra teksaseid kandnud...armastan seda ilma, mis lubab mul ainult seelikuid ja kleite kanda!!! Kui eestisse naasen veebruaris, siis pean karupüksid ilmselt ostma! 

Anyway...Terve selle nädala käisime Kasiaga (mu poolatarist sõbranna) linnas kostüümipeo tarbeks riideid otsimas. See ei olnud suguni eriti lihtne! Peo teemaks oli DRAGIBUS ehk siis üks sort Haribo kommidest ja inimestelt eeldati kirevaid värvi ja mis kõige olulisem, tuli üleni ühes värvis olla. Praegusel hooajal on aga poodides ainult hallid, mustad ja pruunid toonid. Lisaks on keeruline leida midagi väga odavat...kallist pole ju mõtet osta kui ilmselt seda asja iialgi enam selga ei pane. Aga lõpuks kandsid otsingud vilja. Mina leidsin endale kolmapäeval ja Kasia neljapäeval. Pidu toimus laupäeval! Pidu oli väga tore. Tegelikult oli see soolaleivapidu ja kohale tuli u 45 inimest. Sõime, jõime ja tantsisime, väga tore oli:) Peo jaoks valmistasime end ette Kasia juures. Endale lihtsalt suvaline meik, kunstripsmed (kooohutava kvaliteediga) ja sirgestatud juuksed....Kasia "tegin" siis kah ilusaks. Tegin talle meigi ja soengu...ei olegi seda ammu pidanud tegema...kuna ei ole ju käind ei võistlustel ega ka Maasikas tööl:P Ta oli niii üllatunud kui ta meiki nägi, ta oli nii õnnelik, et pisarad silmas...läks tükk aega aega, et teda maha rahustada, et töö luhta ei läheks. Ta ei suutnud ära imestada kuidas ma seda teha oskan. Mis siin salata - aastate pikkune praktika võimlemise vallas ja meigikoolitused jne Maasikas on oma panuse sellele andnud! Voila, tulemus siis selline:

 

Aga kui ajas veits rohkem kui üks päev tagasi minna, siis reedel käis mul külas kunagine trennikaaslane Maarja. Ta tuli siia, sest siin toimus iluuisutamise GP-etapp. Käisime siis seda vaatamas. Kestis 15.15-22.00 või no igal juhul läks algsest ajast üle. Päris väsitav oli istuda päev otsa, aga nii on ju kõikide võistlustega:P Mulle igastahes meeldis. Uisutajad olid head ja ilusad ning põnev oli vaadata. Igal juhul eelistan paaristantsu ja jäätantsu üksikpritajatele:) Kes ei tea, millest jutt käib, võib postimehest lugeda:)

http://sport.postimees.ee/?id=348816

Pere idülli kohta nii palju, et nädala alguses sai siis Sophie teada, et ta ikkagi on rase...see laps on tema uue härra oma siis...Vaatamata sellele on tema endine abikaasa praktiliselt terve nädal siin käinud ja tal kätt hoidnud. Nimelt on Sophie'l kogu aeg nii halb olla, et ta ei saa voodistki välja ja haistmismeel on ka väga tundlik...soovitasin tal siis akent lahti teha. Oh üllatust, see toimis ja ta ütles, et ta ise selle peale ei oleks tulnudki, vau! Igal juhul see eks käib siis siin kogu aeg ja 90% sellest ajast Sophie nutab ja mees seletab ja lohutab. Ma ei tea...one twisted family...

Draama

Hoiatus! Veronikal soovitan seda mitte lugeda ja nõrganärvilistel ka mitte...

Selle nädala märksõnaks on kindlasti draama. Nimelt selle naise (kelle juures elan), tema (eks)mehe ja naise ema vahel. Ma olen kuulnud mõlema poole argumente ja siiani ei saa aru, kellel õigus on. Ma olen nagu mingi vahemees, suhteliselt tobe!!! Naine kurdab mulle muret ja kui teda kodus ei ole siis käib siin tema ema, kes omakorda kurdab mulle muret. Teema selles, et vanaema siis arvab, et ema ei saa oma tütre kasvatamisega hakkama, seega üritab kõike kogu aeg kontrollida. see naine on igal õhtul hüsteerias...Üritan end võimalikult palju eemale hoida sellest, aga no suhteliselt keeruline on see.
Täna hommikul ärkasin nt selle peale üles, et see naine nuttis hüsteeriliselt. Ma ei saanud arugi, milles asi, sest tegelikult pidi ta oma boyfriend'i juurde sõitma (Tours'i) ja tema eks pidi siia tulema tütart hoidma. Läksin teise tuppa ja nägin kuidas ta eks lohutab ning rahustab teda. Tütar ütles mulle, et emal kõht valutab...Sain kohe aru, milles asi. Vanaema oli mulle paar päeva tagasi öelnud, et see naine on tegelikult rase, aga tal on nurisünnituse oht-ma ei teadnud tollal, kas võtta seda tõsiselt või mitte. Täna on aga see hetk käes...naisel meeletud kõhuvalud, aga kas keegi kutsub kiirabi või mõtleks ta haiglasse viimise peale? Oh ei...Ütlesin siis, et on vaja minna...nemad, et ja-jah on vaja jah! Ega ma ei saa sundida kui sant ei taha kõndida...ei ole nad kuhugi näinud. See naine ütles, et tal on juba parem (välja küll ei paista ja kuulda ka ei ole) ja et küll ta läheb varsti haiglasse ja laseb "jäägid välja võtta" (ütles, et tglt oligi see munarakk tühi vms, aga tal paluti nädal aega oodata)...väga keeruline:S
Lisaks kõigele sai see vanaema mu nr ja nüüd helistab mulle iga päev!!! tahab informatsiooni kõige kohta. Olen hakanud ta kõnesid eirama...see teda ei takista. eile helistas nt 7 korda! Järgmine kord võtan ilmselt vastu ja palun mitte enam ennast tülitada.
Vaatamata sellele kõigele olen hakanud mõlgutama mõtteid, et jääda siia ka kevadsemestriks...Olen hull? Loodan, et mitte:D Loodan ikka veel leida endale normaalset kodu...Sest üldiselt hakkab mulle siin järjest enam ja enam meeldima. Mu poolatarist sõbranna Kasia on ka super tore! nt kutsus ta mind eile ühe filmi esilinastusele, kus olid isiklikult kohal ka Audrey Tautou et Nathalie Baye (üleüldse käin siin ülitihti kinos..eelmisel nädalal nt 2 korda). Agaramad facebook'i kasutajad on ka ilmselt juba pilte näinud:) oskan ainult öelda, et audrey Tautou on super sümpaatne naine. Ta on imetillukene, aga nii heasüdamlik ja maalähedane:) Õnnestus koos temaga ka koos pilti teha...tulemus oli selline nagu Londonis vahakujudemuuseumis, kui seisin Christina Aguilera või siis Jennifer Lopez'i v kellegi kõrval (kes reaalselt olid mulle kaenlaauguni:S) Aga see selleks:)

Lõpetuseks tahaksin öelda, et olen hetkel mõtetes koos oma lapsepõlvesõbranna Mannuga, sest tal on praegu väga-väga raske aeg....kui oleks võimalik, siis lendaksin Eestisse ja oleksin talle toeks...:( Igal juhul soovin, et ta leiaks endas palju jõudu, et see katsumus läbida...(W)

Liina Pariisis

Eelmine nädal oli väga veider..ilma mõttes. Nimelt oli päeviti külmem kui õhtuti/öösiti....siis oli lausa troopika!!! Nädalad mööduvad siin väga kiiresti:P Eelmisel neljapäeval oli siin järjekordne püha (II ms lõpu puhul)...muidu suht tore, aga terve päev otsa sadas vihma (st terve nädal otsa on juba vihma sadanud), seega ma oleks eelistanud hea meelega koolis olla ja õhtul trenni minna:D Neljapäeval aga tuli Liina:) Siis me vedelesime kahekesi ja vahtisime mu arvutist filmi. Ta oli super õnnelik, et sai lõpuks netti kasutada, sest farmis ei olnud see just eriti võimalik.
Reedel mõtlesime ka, et passime kodus, aga õnneks vedas Eva meid ikkagi välja. Käisime ühes Irish pub'is, seal oli päris meeldiv. Mingi aja pärast hakkasime mina ja Eva tantsima ka...ja mõne aja pärast tantsis terve saal. Ilmselgelt tänu meile:D Lood olid ise pärit sellest aast kui ma põhikooli viimastes klassides (ka keska algus) käisin. Nostalgia! Aind pärast kui koju hakkasime minema, siis juhtus midagi nõmedat, see esimene kord kui ma midagi sellist kohanud olen siin. Ilmselgelt loodan, et seda enam ei kohta ka. Nimelt hakkas üks väga hästi päevitunud tüüp mind tüütama, väga hullusti kohe. Põgenesin siis koos Liinaga ees, samal ajal kui Eva ja tema poiss-sõber seda tüüpi tagasi hoidsid:S Õnneks nägime varsti politseinikuid ja sellega see saaga lõpes...aga õudne oli ikkagi:S
Laupäeval oli õhtul meil suur suur Erasmuse õhtusöök (pildid all). Kutsutud olid muidugi kõik, aga kohale tulid osad. Pole hullu! Sest iga rahvuse esindaja pidi midagi valmistama ja endaga kaasa tooma. Toitu oli rohkem kui küll!!!!Mina ja Liina valmistasime siis kaeraküpsiseid, need läksid päris hästi peale:) Aga olgem ausad, toitu oli nii palju, et kui väga keegi lõpuks seda nautis, ei oska öelda:P Tegin toidust pilte ka, aga meelde enam ei jäänud, mis kust pärit oli. Liina jaoks oli suht kultuurišokk, sest kogu aeg rääkisid kõik prantsuse keeles. Ta ütles, et Saksamaal räägiti ikka erasmuse pidudel inglise keeles, aga siin sellist värki pole. Tegelt ta on tubli, ta juba saab päris paljust aru ja oskab natuke rääkida ka:) Ja mõned inimesed tulid talle vastu ja rääkisid inglise keeles ka ning ühe tüdrukuga sai ka saksa keeles suhelda.
Põhapäeval käisime siis Liinaga terve selle turu läbi, mis mu maja eest alguse saab...see liiga äge lihtsalt:) Sealt saab isegi musta leiba (hingehinna eest), heeringat jms osta. Ilmselt mingi saksa lett...
Igal juhul hakkab mulle üha enam rohkem meeldima:) Mis siis, et Liina ütleb, et Pariis on mõttetult kallis...tõsi ta on. PS: vabandan, et ma eriti lausestusele ja muule sellisele tähelepanu ei pööra...ei ole lihtsalt viitsimist:)

Laud Kasia juures

prantsuse: gratin dofinois

 

Mingi itaalia hõrgutis, nimeks a la salatitort vms

austria šnitsel koos türgi cus cus'iga

austria šnitsel (valmistatud kursavenna poolt!)

Quiche Lorraine

prantsuse soolane kitsejuustuküpsetis:D

itaalia pasta

Tšehhi kartuli pannkoogid koos...

....hapukapsaga

poola pierogi (nagu pelmeen, aga mustikamoosiga)

tuneesia hõrgutis (vist oli) ja nimeks Les Briques (vist:D)

ehtsad vene belmeenid koos vene hapukoorega (belmeenid liha v siis kartuli täidisega)

eesti kaeraküpsised

Ülevalt: mingi vahukooretort (prantsuse), keeks (ka vist prantuse), tiramisu, ja tglt on puudu veel sidrunitort ehk siis Gratin au citron nind üks itaalia maius, mis meenutab meie "kirjut koera"

Uus kodu

No nii. Eelmisel kolmapäeval kolisin siis uude kohta elama. Nüüd elan siis 20ndas piirkonnas, rue de Pyrenée tänaval. Elan koos ühe naise ja tema 7-aastase lapsega. Naine ise on inglise keele õpetaja täiskasvanutele, seega räägin temaga inglise keeles ja tütrega prantsuse keeles. Ütleks, et kogu minu kursuse inglise keele tase on tema omast parem...aga noh, kui saab oma töö tehtud, siis mis siis ikka. Mul on põhimõtteliselt oma tuba, mis on suurem kui stuudio, kus enne elasin. Konks selles, et läbi minu toa saab vannituppa ja selle tüdruku mänguasjad asuvad ka minu toas. Seni ei ole mind see veel häirnud. Üldiselt mulle asukoht väga meeldib, mis sellest, et ei ole enam nii Pariisi keskel kui enne. Tänav on hästi pikk ja siin on kõik olemas: apteegid, postkontorid, toidupoed, elektroonikapoed, pudi-padi poed jne. Ja lisaks sellele on pühapäeviti siin veel tänavaturg ka, mis saab alguse minu maja ukse eest! Eile käisin seal ja see oli niii vinge! Lähen kindlasti ka järgmisel pühapäeval, sest ei jõudnud praegu tervet turgu läbi käiagi. Aga jah! Alati on olemas "aga". Nimelt, see naine ei ole just puhtusearmastaja, pigem vastupidi. Mina aga...ei saa nii elada. Enda toa ja vannitoa kraamisin puhtaks! Jah, ta ei teinud seda enne, kui ma siia kolisin. Aga ülejäänud korter...pff! Ma peaks talle nüüd siis kuidagi viisakalt seda serveerima, et kuule, koristaks äkki kah?!?! Okei, loodan, et saame sellest probleemist üle ja et muid vahepeal ei teki. Ma tõepoolest ei taha uuesti kolida!

Laupäeval käisin Eva (ühe eesti tüdruku) juures soolaleival. Me alustasime koos otsinguid kunagi (ei mäleta, kas olen sellest kirjutanud). Igastahes leidis tema sõbranna (sakslanna) neile  ühe studio Bastille lähedal. See on super! Absoluutselt täiuslik! Täpselt selline, mida tahta kui mõelda, milline võiks olla elukoht Pariisis. Mul on nende üle nii hea meel. Aga see saksa tüdruk nägi vaeva ka...ta otsis 5 nädalat järjest ja väga järjepidevalt. Külastas erinevaid kohti iga päev jne.

Pühapäeval käisime Evaga Cité Universitaire'is India majas pidustustel. Kui ma õigesti mäletan siis oli selle ürituse nimi Diwali, mis on tuntud kui festival of lights. Inimestega rääkides on see neile siis ilmselt umbes samasuguse tähtsusega nagu meile jõulud. Seal oli palju esinejaid. Lauldi, tantsiti, mängiti pilli...kõik siis India traditsioonist. Ilus ja värvikirev oli. Pärast pidustusi, said kõik osalejad ja pealtvaatajad tasuta ühtusöögi. Otse loomulikult oli see india toit eg amiskit muud. See oli hea:) Ja õnneks mitte üldse liiga vürtsikas.

Ilm on meil siin suht kevaks läinud...alates üleeilsest. Ainult sajab ja temperatuur on langenud kõvasti. Hetkel on vist väljas ainult 5 kraadi. Nädala lõpu poole pidi veits soojemaks minema, aga siiski vihmane...mis teha, talv on tulemas:)

ja nüüd siis paar pilti minu toast ja kahest koduloomast:P

Artance

Pussycat

Pildid

Pilte minu nädalalõpust saate näha järgmisel aadressilt:
http://public.fotki.com/Mari-Liis/une-fermedurtalangers/
Enjoy:)

Nädalalõpp Pariisist väljas

Eelmisel nädalal sain Liinalt kutse külastada teda farmis, kus ta vabatahtlikuna töötab. Alguses ei olnud kindel, kas tahan minna, sest reede-teisipäev tundus liiga pikk aeg kellegi katuse all niisama oleskleda. Otsustasin Liinaga nõu pidada ja ta rääkis mind pehmeks:) Seega läksin sinna farmi samasuguse "töölisena" nagu Liina ja Kreete. Alguses oli ka transpordi probleem, sest ei tundunud eriti mõttekas maksta rongipileti eest 45 euri üks ots!

Reede. Aga tuli välja, et Dominique (üks politseinikutest) pidi täpselt samal päeval sõitma Angers'i oma vanematele külla. Durtal (linnake, mille lähedal asub see farm) jäi aga täpselt teepeale. Pärast 300km olimegi kohal:) Liina tuli koos farmi peremehe Yves'iga mulle järele. Reedel me ei teinudki midagi väga erilist, sest jõudsin suhteliselt hilja sinna. Ah jaa, käisime tiiru Angers'is, sest Yves tantsib tangot ja tal oli tund. Me läksime kaasa, sest ma polnud seal kunagi käinud ja tahtsin linna näha. Palju ei näinud, sest oli pime ja sadas. Istusime mingisuguses baaris ja ajasime juttu:) Farmis veedetud aja kohta võib aga öelda, et süüa sai korralikult! Ja sain ka liha, mida ise pole siin oleku ajal veel valmistanud! Muide, see farm keskendubki siis hobustele (nende kasvatamisele ja sellele, et inimesed saavad nendega sõita) ning juustu valmistamisele! ja mis juustu?!?! Ikka KITSEjuustu! Juhuu! Jep, sain ka juustu süüa....see oli niiiiiiiiiiiiiii hea! ;)


Laupäev. Ärkasime hommikul ja esimese asjana läksime hobuseid liigutama. St liigutasime hobuseid ühelt karjamaalt teisele. See oli päris põnev, sest ma pole seda kunagi teinud. Kokku on Yves'il u 30 hobust:)  Seejärel käisime kohaliku farmeri käest igast juurvilju ostmas. Siin süüakse selliseid asju, mida pole elusees näinudki, veel vähem tean nende nimetusi. Aga maitsevad hästi. Käisime ka poes, kust ostsime ainult bio tooteid. Yves nimelt muud ei tarbi. Ja kui ma ei eksi, siis õhtul sõitsime traktoriga, et niita ühte karjamaad. JAH! Ma juhtisin ka traktorit, äge oli! Aitasime veel Yves'il oksi lõigata. Mina istusin autos (et autot edasi liigutada), Yves oli auto katusel mootorsaega (et oksi lõigata) ja Liina koristas langenud oksad eest ära. Olin tunnistajaks ka suhteliselt õudsale vaatepildile. Nimelt jäi mootorsaag oksa sisse kinni ja Liina pidi oksa sikutama, et see lahti tuleks. Mootorsaag aga kukkus Yves'i käest ära, otse Liina suunas, talle vastu säärt! Selline õudusfilmi kaader käis silme eest läbi. Õnneks mootorsaag ei töötanud ja Liina pääses sinika ja ehmatusega.Õhtul käisin Durtalis "väljas" ehk siis ühes baaris. See oligi selle linnakese ainus baar. Seal oli täpselt 2 inimest peale meie ja ka need lahkusid üsna pea. Baarman oli kah nii mööda kui vähegi võimalik:D Ma lihtsalt ei suutnud naeru tagasi hoida:P

Pühapäev. Käisime hobustega sõitmas! Nii vinge! Sellega kaasnes siis kogu ettevalmistust ja ka pärast hobuste hooldamine vms. Pole varem midagi sellist teinud, nii tore oli. Tegime hobustega päris pika tiiru. selle aja jooksul enamasti jalutasime, aga proovisime mitmeid kordi ka traavi ja galoppi. VINGE!!! Lõpuks olid mul põlved nii valusad, et napilt ei saanud hobuse seljast mahagi...nõme võimlemine! Ilmselgelt kõik vanad vigastused andsid tunda! Andsid tunda ka järgmisel päeval...kui oleksin saanud ehk uuesti sõitma minna. Kuna aga põlved, eriti parem, valutasid, siis leidsin, et parem on vahele jätta. Pärast seda läksime uuesti Angers'i, sest Yves läks tantsima. Mina ja Liina tegime linnas tiiru...vaatasime kahte kohalikku vaatamisväärsust ehk siis mingit kirikut ja kindlust. Kindlus oli äge. Saime taas tasuta sisse (EU alla 25). Käisime ka kõrgel tornis, millest avanes vaade linnale. Angers'i kohtan ii palju, et rahvaarvult on ta Tartu ja Tallinna vahel. Mulle isiklikult meenutas päris palju Tartut. Kui ma Prantsusmaal elaks, siis elaks igal juhul enne Angers'is kui Pariisis/Marseille's/aix-en-Provence'is.

Esmaspäev. Nagu mainitud, siis teised käisid hobustega sõitmas, koos Jean-Pierre'iga, kes on Yves'i sõber, ja mina jäin koju. Samas oligi hea, sain natuke puhata. Sain külma ka, seega polnud enesetunne kõige parem. Aga korjasin kasvuhoonest viimased rohkem ja vähem rohelised tomatid ära ja panin ühte ruumi "küpsema". Seejärel valmistasin lõunaks flan'i (selline pudingu laadne magustoit). Meil oli päris suur lõunasöök, sest oli ka külalisi. 1. november oli ju suur suur püha!!! Pärast lõunasööki läksime taas Angers'i, aga koos Jean-Pierre'iga, kes tahtis meid kinno viia. Jõudsime kinno oodatust palju varem, sest tal oli kellaaeg valesti meeles. Seega jalutasime teistes kohtades ringi ja ta jutustas meile veits erinevate asjade ja ajaloo kohta. Ta oli nagu elav teatmeteos! Pärast seda vaatasime siis prantsuse keelset filmi, ilma igasuguste subtiitriteta. Filmi nimi oli Les Petits Mouchoirs. See oli selline ühiskonnakriitiline film, aga J-P sõnade kohaselt ei olnud see eriti hea, sest see käsitlesn ii ära leierdatud teemasid. Minu arvates oli huvitav, sest ma pole ju teisi selle-teemalisi prantsuse filme näinud:) Aru sain kah, enam-vähem...ei tea paljust Liina ja Kreete aru said...aga kogemus oli see kindlasti ka nende jaoks.

Teispäev. Äratus oli vara, sest sain koos töölistega Pariisi (nendega, kes siia juustu toovad). Sõin pudru ära ja asusin teele:) Pariisis on täna suhteliselt kole ilm. Selline udune, pooleldi vihmane ja aind 12 kraadi. Aga pole hullu, sest terve nädalalõpp oli SUPER ilus! Väljas oli väga soe ja päike paistis. Aga jah, vaatama sellele sain endale nohu:P Eks ma katsun seda ruttu-ruttu ravima hakata, et asi tõsisemaks ei muutuks!

Ma peaksin homme kolima:) Kindlasti teen seda, aga see ilmselt osutub tavalisest keerulisemaks, sest pean seda ilmselt metroo abil tegema. Miks? Sest inimene, kes mind aitama pidi...temal juhtus midagi:( Aga see selleks. Küllap ma ikka hakkama saan:)

PS: kindlasti laen fotkisse üles ka kõik pildid, mis ma sel nädalavahetusel tegin! Aga mitte täna, sest Mäkis pole netiühendus just kõige parem.

À Bientôt  ;)

Hommikujooksu tehes märkasin...

  Mounir Fatmi
I like America, (Tribute to Jacques Derrida),2010
Barres d'obstacles, èchelles en métal

 Jonathan Meese
Die Hupty-Dumpty-Maschine der total Zukunf, 2010

Thaddaeus Ropac, Paris, Salzburg
Not Vital
Tongue, 2010
Acier

 Bernard Pagès
L'Echappée III, 2007
Poutrelle HEA, tole déployée galvanisée

 Mulle lihtsalt meeldib, kuidas nad on need hõbekuulikesed siia pannud:)

 Radolphe Huguet
Goulu, 2010
Osier, inox, chaines, mouequetons

 Carl Andre
Granit bleu

 Assan Smati
Dos Santos, 2007
Bois

Jean Prouvé
Maison Ferembal, Nancy 1948/Adaption Jean Nouvet 2007/2010
Métal, bois, aluminium, verre

 Takis
Electra, 1983
Métal
 

 Subodh Gupta
Untitled, 2010
Bronze, ustensiles en acier inoxydable,
serpent
oeuf

 Thomas Houseago
Untitled (Lumby Man), 2009

 Richard Nonas
Sans titre, 2010
Pierre

 Bruno Gironcoli
Untitled (The Unbegotten), 1996/2004
Aluminium

 Mark Dion
Library of the Birds of the Touileries, 2001/2010
Acier, arbre, vontre-plaqué, livres, oiseaux

Gauillaume Leblon
Population sommaire, 2010
 Terre cuitre noire, acier corten









Niisiis, nagu lubatud. Mulle jäin need silma, sest enamik neist on minu arvates lihtsalt nii ajuvabad:) Ilmselt ei oska ma lihtsalt kunsti hinnata:P Aga silma nad jäid, seega on oma eesmärki ilmselt täitnud!