Saturday, February 23, 2013

Nädal aega vennaga:)

See nädal oli hästi tore, sest mu väikevend Kaarel käis mul külas. See on eriti märkimisväärne, sest ta sai oma tihedas treening-graafikus leida nädalakese, mil mulle külla tulla. Nädal läks praktiliselt plaanipäraselt, välja arvatud see, et ta täna pidi õhtul juba lennujaama minema ja mitte homme hommikul. 

Esmaspäev ja teisipäev möödusid turisti mängides. Käisin kohtades, kus igapäevaselt ei satu, nt Eiffeli torn ja Les Invalides....kuigi töötan kolmel päeval nädalas täpselt nende läheduses. Kõndisime väga palju!!! Õnneks oli enamus nädalast ilus ilm ehk siis nii natuke üle null kraadi, aga väga ilus ja päiksepaisteline. Käisime temaga minu keskuses trennis ka. Avastasime huvitava trendi. Esmaspäeviti käib kõige rohkem rahvast ja mida nädala lõpu poole, seda vähem on. Huviav, kas inimesed hakkavad suure innuga treenima ja väsivad nädala lõpuks ära?

Kolmapäeval, neljapäeval ja laupäeval, kui olen varahommikust hilja õhtuni tööl, siis sa ta käia ringi oma sõbra Kristjani ja tema elukaaslase/kihlatu Leilaga. See oli ikka väga tore, et nad samal ajal siia tulid. Eks Kaarel vast kirjelda varsti omalt pooltki Pariisi kogemust, aga nii palju nägin ma kõrvalt, et turistina maha käidud kilomeetrit võtsid ta läbi nagu läti raha. Ega see lihtne pole...jama aind, et treeningtundide alla kirja saa panna;) 

Kolmapäeva õhtul käisime ühe mu töökaaslasega väljas, sest viimane soovis mu venda väga isiklikult kohata. Ütleks, et oli tore õhtu. Saime kõhu täis ühes prantsusepärases brasserie's ja läksime koju ära. Reede õhtul otsustasin ise kodus korraldada õhtusöögi...prantsuse pärane Raclette ja magustoiduks vana hea õunakook (jah, see soodaga valmistatud, mis annab koogile mõnusa tekstuuri). 

[Algselt mõtlesin tegelikult teha kringlit, sest seda oleks jätkunud ka ehk kuni pühapäevani, ehk siis Eesti Vabariigi aastapäevani, AGA kuna mul ei olnud aega mööda Pariisi poodidest koostisosasis käia otsimas, siis jäi see sel korral ära. Nimelt! Mina lisan kringlile kindlasti ka mooniseemneid. Neid aga, uskuge või mitte, mitte üheski tavalises toidupoes ei ole! Mõnes küsisin ja vaadati mind veel suurte silmadega. Täna astusin huvipärast ühte pisikesse BIO poodi sisse. Seal oli täitsa olemas! Aga müüdi lahtiselt kilo hinnaga. Ma siinkohal esitaks palve: kui keegi juhtub poes mooniseemnete pakki nägema, siis ehk viitsite mulle kirjutada palju pakis on ja mis ta hinnaks ta tuleb...maru hakkas huvitama. Lisaks sellele valmistan tavaliselt maasikakringlit (aitäh Eglele, kes mulle oma kringli retsepti kunagi andis). Talvisel ajal on see aga natuke keeruline. Eestis pole probleemi, ostan külmitatud maasikaid...no neid Eestis kasvatatud ja pakendatud ja kringel tuleb imehea! Siin aga taaskord polnud mitte üheski poes ega spetsiaalsetes sügavkülmutatud asjade poes maasikaid. Küsisin siis lõpuks, et miks see nii on. Mulle väideti, et maasikaid ei külmutatagi, sest külmutades nad plahvatavad....ahah!]

Igastahes, reedene õhtusöök läks hästi. Ootamatult sai kohale kutsutud nii palju inimesi, et meid oli lausa 13! Häid lambaid mahub ikka palju ühte lauta, seega saime hakkama. Tundub, et külalised jäid õhtuga väga rahule ja jäin ka mina. Kaarlile tundus ka väga meeldivat. Üllatuslikult endale ei olnud ka laupäeva hommikul tõustes liiga väsinud ja ka tööpäeva lõpuni pidasin suurepäraselt vastu. :) Tänase päeva miinuseks on aga see, et Prantsusmaal on jälle väga külmaks läind, temperatuur on miinuses ja täna lund sadas. Just selle tõttu, ei saanud ka Kaarel autoga lennujaama, vaid pidi RERiga minema. Kuna aga ta lend läheb nii vara, et ühegi transpordiga, välja arvatud takso, õigeks ajaks kohale ei jõuaks, siis pidi õhtul ära minema juba. Nii kahju:( Ma loodan, et tal seal lennujaamas liiga kõhe pole...

Mul oli niiiiiiiiiiiii hea meel, et ta siin käis:)




Sunday, February 10, 2013

Vapustav!

Taaskord on tükk aega möödunud eelmisest postitusest. Mis ma oskan öelda, olen olnud laisk! Kui aus olla, siis paljud teistki igapäevaselt blogi päevad - eriti kui kuskil reisil pole. Samuti ka mina...töötan, teen trenni, söön, magan ja kirjutan lõputööd vahelduva eduga. Elu on tavaline:P 

Alustan kõigepealt sellest, et ilm Pariisis on ikka äärmuslik. Ühel nädalal võib väljas olla täielik kevad, +12 kraadi sooja ja päike paistab. Järgmisel nädalal on talv tagasi, vihma/lörtsi/lund tuleb taevast alla, kraadid on 0-lähedased. Ei jõua kevadet ära oodata! 

Peale ilma on siin ka inimesed veidike teistsugused. Hetkel pean siis nimelt silmas neid, kes minuga samas spordikeskuses käivad. Kuna ma käin enam-vähem alati samades tundides, siis jäävad tuttavad näod ikka meelde ja mõnega olen juba sina-tuttav jne. Hetkel pean silmas kahte naist. Ma ei oska nende vanust pakkuda, aga olen suhteliselt kindel, et see on 45-55 vahel. Nad on hullud! Nad treenivad nädalas sama palju ilmselt kui mu vend või rohkemgi (vabandust Kaarel, mul pole päris õiget arusaama, kui palju sa tegelikult treenid). Aga tegelikult polegi ju tähtis kvantiteet, vaid kvaliteet. Need naised aga, nt pühapäeval alustavad kell 10 ja lõpetavad kell 17. Tund aega võtavad vahepeal pausi, et lõunat süüa. Käivad järjest ühest trennist teise! Pärast tantsu trenni ütles üks naistest, et ma peaks ka ikka pühapäeviti vähemalt 4 trenni järjest tegema. Pff, kui mul juba ühes trennis pulss 200ni läheb, siis mitmes järjest - see ei lõpeks hästi! Igal juhul on nad täieti segased. Seal on selliseid väga palju. Üks kõik, mis päeval ma sinna ei läheks, ükskõik, mis kella ajal - nö püsikad on ALATI seal!

Aga pean mainima, et käisin seal Eesti-Prantsuse assotsiatsiooni koosolekult ära. Olen siis nüüd nende liige. Tundub väga asjalik asi. Nad teevad koostööd ka Eesti suursaatkonnaga Pariisis ja üldse korraldavad igasuguseid põnevaid üritusi. Pärast koosolekut tegid 4 eestlast ja 3 prantslast ka väikese kontserdi. Nad lausid palju erinevaid eesti keelseid laule. Panen siia lingi ka, kui keegi juhuslikult kuulata tahab. Mees (Edgar), kes kitarri mängib ja kaks kõige vasakpoolsemat inimest (Amélie ja Jonathan) on prantslased. Siin siis link: http://www.youtube.com/watch?v=m2DppZnzGLs

Töö kohta mainin aind nii palju, et mul tõsteti tundide arvu nädalas ja töötan laupäeviti nüüd veel kauem! Õh õudust! Aga mu eratund (11-aastane tüdruk, kelle juures kodus käin) on suurepärane ja ta annab mulle vähemalt üheks päevaks meeletult energiat! Ta õpib lihtsalt lennult ja esitab väga asjalikke küsimusi! Ja lisaks on mul keskuses ka üks 5-7 aastaste grupp, kes on lihtsalt vapustavad. Neid on grupis 5, kohal käib tihedamini 4 ja neil on 60 minuti asemel 90 minutit tundi. Nad on ka vapustavad! Panen siia pildi, siis neljast pöialpoisist, mis nad meisterdasid (õpime emotsioone ja Lumivalguke ja seitse pöialpoissi on ka käsil).
Viimaks räägin siis ka ühest ilusast kohast Pariisi kõrval, mille nimi on Le Vésinet. See on umbes 20 minuti kaugusel Pariisi kesklinnast (RER'iga sõites). Käisin seal, sest üks eesti tüdruk töötab seal lapsehoidjana ja ta kutsus eile mind külla. See koht on vapustav! Esimene asi, mis tundsin, kui rongist välja astusin, oli värske õhk! Tõmbasin kopsud täis ja naeratasin! Tunne oli nagu oleksin maale sattunud. Majad selles rajoonis on samuti omapärased. Nagu see eesti tüdruk ütleb, siis "väikeste losside linn". Tõsi see ka on! Tegin telefoniga paar pilti ja lisan need ka siia. Kujutan ette, et kevadel, kui kõik on roheline, on seal veel ilusam! Ah jaa, jäin tema juurde ööseks ka. Magasin suuuuuures voodis. See oli kõige mugavam voodi, kõige mõnusama teki ja patjadega, kus ma eales maganud olin. Hommikus ärgates ei olnudki selg kange ega valus nagu tavaliselt! Samuti oli seal TÄIELIK vaikus! Magasin suurepäraselt!!! Õhtul, kui läksin, siis oli juba pime, aga tänaval oli ainult paar inimest. See paik tundub üldsiselt väga turvaline ja perekeskne. Milline kogemus! Aga ilmselgelt, kui seal elada, peaks kas ise olema hästi rikas või töötama kellegi heaks, kes on rikas!

Siin siis pildid:


Maja, kus ööbisin
Tuba, kus ööbisin








Selleks korraks siis kõik! loodan, et järgmine kord kirjutan kiiremini. :) Head uut aastat! (täna ju hiina uusaasta)