Monday, July 16, 2012

Vihm-töö-uni-vihm

Kust alustada? Ehk sellega, et ei ole ikka veel korralikult sisse elanud. St et ei ole uudistanud ei Disneylandi ega ka ümbritsevaid pidusid ega miskit. Olen igav:D Tegelikult on paljuski "süüdi" ka see, et vahetasin töökohta. Enne olin liharestos, siis nüüd olen sama kohapeal Miki kohvikus, mis ei asugi Disney pargis, vaid Disney Village'is, kus atraktsioone ei ole, vaid ongi kohvikud, šõu ja cinema jne. Erinevus praeguse ja eelneva töökoha vahel? Nüüd on minu töö kostüümiks mustad naljaka lõikega püksid, valge pluus, miki rätik (lipsuks tehtuna) ja punane pintsak. Pintsaku asemel kannan tihti vesti, sest pintsakuga on palav. Lisaks sellele usaldatakse mind palju rohkem ja mul on huvitavamad ülesanded kui lihtsalt inimeste lauda juhatamine. Seda sellepärast, et mulle tehti sealne arvuti programm selgeks ja üldsegi ei tööta seal hooajalisi peale minu kedagi (vähemalt neid, kes aind 2 kuud seal oleks). Töötajad on palju elurõõmsamad ja reeglid välimusele ei ole nii ranged. Ah jaa, töökoha vahetuse põhjuseks on lihtne tõsiasi, et eelmises kohas oli liiga palju hooajalisi töötajaid ja kuna nad otsustasid restorani avada ainult õhtuti, siis ei olnud nii palju rahvast vaja. Seega peale minu, lahkus sealt teisigi - kõik erinevatesse kohtadesse.

 
Lahkumine eelmisest töökohast oli väga organiseerimata. Läksin üle-eelmisel laupäeval Silver Spuri tööle ja mulle öeldi, et vaheta riided ja mine Mikisse. Kus? kes? miks? ah? Niisis, läksin ja avastasin maailma. Olles sinna jõudnud, ei teadnud sealne juhtkond minu tulekust veel midagi, aga jäin päevaks tööle. Ja kuna selle nädalaga ei saanud nad väga töögraafikut muuta, siis polegi mul hetkel õrna aimugi, millal ma tegelikult tööle hakkan. Sellel nädalal töötasin iga päev hommikuti, mis tähendas kella 6st ärkamist. See aga tähendas seda, et kui 17.00 ajal koju jõudsin, siis olin nii väsinud, et tahtsin kohe magama minna. Laupäeval proovin õhtust vahetust ehk siis tööpäev algab kell 17.00 - eks näis, mis see mulle toob. Ehk selle, et jõuan päeval peale töö ka midagi muud teha - näiteks joosta. Ilmselt hakkab mu graafik välja nägema nii, et paar päeva hommikuti tööl ja paar päeva õhtuti (ehk siis 17.00-01.00).
@ Walt Disney Studios with Reili

Jooksmise või muu tegevuse takistuseks on ka pidev vihm. No lihtsalt sajab ja sajab ja sajab...Vihm siin on teistsigune. Sajab kogu aeg, vahepeal paariminutlilised pausid ja siis hakkab jälle. Sajab hästi peenikest vihma, mis on samas ikkagi nii tihe, et saad läbimärjaks. Vahe aind eesti paduvihma ja siinse vahel on see, et siin ei saagi alguses aru, et märjaks saad...:D If this makes any sense at all...Vaatamata sellele käisin lõpuks ära legendaarsel bal de pompiers peol, kuhu me Kätliniga 2 aastat tagasi minemata jätsime. Käisin seal Valentin'i ja tema sõpradega. See pidu, õigemini peod, toimuvad tuletõrjujate staapides lahtise taeva all. Seal on DJ, šampus, õlu ja vesi ja VÄGA PALJU erinevates mundrites mehi. See pidu oli kogemus omaette, sest kuna terve õhtu kallas, siis tantsid kõik inimesed vihmavarjudega. Pidu ei olnd sugugi mitte halvem.
Mina, Celine, Delfine

Tore on ka see, et sain lõpuks ka omale pangakonto avatud. Aga nagu ka Saksamaal, siis on ka siin pangakaarti, konto nr ja koodikaarti kättesaamine omaette tegevus. Kõik saabuvad posti teel ja seda eraldi ümbrikutes. Aga anti lootust, et 15 päevaga peaks kõik käes olema. Eks näis. Igal juhul sain endale oma RIBi juba, st et saan ehk endale lõpuks prantsuse numbri muretseda. Eks teavitan selle saamisest koheselt.

Lisan paar pilti oma hotelli ümbrusest ka.
Järveke hotelli taga
Jooksurada



Jooksurada











PS: Prantsuse tööseadustest natuke. Töötades restoranis ei ole tööpäevad kunagi üle 8 tunni pikad ja sellest 1 tund on paus. Pikemad on aind väga erandlikel juhtudel ja vaid siis, kui sa ise nõus oled. Lisaks sellele peab olema kahe tööpäeva vahel 11 tundi, ehk siis see hoiab ära selle, et kui öösel kell 2 lõpetad, siis hommikul kell 7 jälle tööl pead olema (nagu Tartus mõnes toitlustusasutuses). Ah jaa, meie kohvikus on samuti clock in ja clock out, me kutsume seda bäädžimiseks. Ja nii ongi, et kui kell kukub, siis lähed töölt ära...jalutadki minema lihtsalt. :D Ja nädalavahetuseti võivad RERid hiljaks jääda kuni 45 min, seega tööle minemine on paras müstika. Jäingi eile tööle hiljaks 15 minutit ja mõtlesin, et teen siis päeva lõpus tasa...selle peale naerdi kõval häälel ja öeldi mulle, et MINE KOJU!!!!!

PPS: Restoranis töötades hakkavad unustusehõlma vajunud keeled tasapisi tagasi tulema. Pean antud hetkel silmas siis vene ja hispaania keelt. Hispaania turiste on ikka haruldaselt palju! Ja muidu anglo-ameeriklased, kes alati pingutavad prantsuse keelt rääkida. Eriti armastan nende "möörsi" (ehk merci) kasutust. :)

Sunday, July 1, 2012

Suvi Pariisi Disneylandis

Jõudsin Pariisi neljapäeval 28.juunil. Ööbisin Alain’i juures (mõned ehk mäletavad teda mu Eramuse aegadest – mees, kelle juures poolatar Kasia elas ja kes tegi iga pühapäev süüa oma perele ja sõpradele). Järgmisel päeval seadsin ennast Disneylandi poole. Kes veel ei tea, siis Disneyland asub Pariisist umbes 35 km kaugusel ja on justkui omaette seadustega keskus. Terve reedene päev kulus Paberimajanduse ja elukoha saamise peale. Elan siis hotellis, kus elab väga palju Disney töötajaid.

 Hotell asub põhimõtteliselt Logne ja Torcy piiril ehk siis mõned peatused Disneyst eemal. Mulle see kant meeldib (pole veel muidugi öösel näinud), sest siin on suhteliselt vaikne (mida Pariisis ei ole), turiste ei ole, pole palju autosid ja on 2 suurt šopingu keskust:D Toidupoodidest on üks hiiglaslik Carrefour (ala Rimi aga kordades suurem) ja üks pisike SPAR pood ka :) Elukorraldus näeb välja järgmine: meil on 4 tüdruku peale üks nö appartment, kus on 2 eraldi tuba ja ühine pisike kööginurk. Samuti on meil vannituba, mis on Pariisi mõistes väga suur – st meil on isegi vann! Linu aga ei peagi endal kaasas olema, seega pean muretsema käteräti; seniks kasutan seda, mis Alain mulle laenas. Ainus asi, mille üle nuriseda tahan on padi – see on õudne, nagu hotellides ikka. Ah jaa, wifi on ka tasuta. Päris normaalse kiirusega.

Ühte tuppa sattusin läti tüdruku Anastasiaga, kes on 19-aastane ja Läti venelane, nagu ta end ise kirjutab. Oskan tema kohta öelda hetkel nii palju, et  ta oskab läti keelt väga hästi(:D) ja on ilmselt esimest korda kodust eemal, sest räägib telefonis ja skaibis emaga PIDEVALT. Teises toas on 2 eesti tüdrukut. Jah, eestlasi on siin meeletult palju...ise olen tuttav juba 6 eesti tüdrukuga. Olen sattunud samasse treening-gruppi ka paljude rootslaste ning brittidega.
30. juuni-2. juuli toimub meil üldine treening. Tutvustatakse Disneyt üldiselt, selle põhimõtteid, kõiki instantse. Näidatakse Disneyt külastaja ja töötaja vaatunurgast, toimub turvatreening ja palju muud. Need päevad on meeletult väsitavad! Järgmisena tuleb kõigil oma tööjuures läbida treening, mis kestab ka 2-3 päeva. Selle kohta ei oska midagi öelda. Enne kui kirjeldan, et mis teen, siis räägin Disneyst lähemalt.

Disneyland on VÄGA suur. Koosneb 2st erinevast pargist: Walt Disney Studios Park ja Disneyland Park. Nende erinevus on see, et viimane on jaotatud „maadeks“ ehk siis seal on sellised maad nagu nt Frontierland, Adventureland, Fantasyland, Discoveryland ja keskel on Main Street U.S.A. Kõik need maad on siis teemakohaselt üles ehitatud – loodus, majad, kostüümid, atraktsioonid. Walt Disney Parki pole veel jõudnud, aga tean, et see on nagu Hollywoodi põhimõttega. Seal on sellised alad nagu Studio 1, BlockbusterToy Story Toyland jne. Üldiselt on kõikjal mõeldud kõigele! St küik peab nägema väga autente välja, sh ka koristajad on riietatud vastavalt ja ka prügikastid.

Mina hakkan tööle Frontiereland’is, mis on siis indiaanlased, kauboid ja ka Tom Sawyer’i aurik on seal. Seljas on vastav riietus – õnneks mitte midagi väga ekstravagantsent. Tööle hakkan kohas nimega Silver Spur Stakehouse! Jah – STEAKHOUSE!!!Milline irooni, arvestades, et ma liha nii väga ei armasta:D Töötan „hotesse d’accueil“. Ma ei tea ikka, mis mu täpsed töökohustused on, aga nägin, et asun pisikeses „putkas“ resto ukse ees, kus tervitan külalisi ning võtan ja teenr eserveeringuid. Kas midagi muud ka teen – ei tea veel. Tore asi töö puhul on see, et meik peab olema tagasihoidlik – et siis ripsmedušš ja ongi hästi:D See on tore siis eelnevalt eelmisele töökohale, kus meik pidi pisut teine olema...:)

Üldiselt on töötajana seal igasugused reeglid, aga need on ka mõistetavad. Ma siiski ei hakka nendesse laskuma. Aga nt üks asi on see, et kui tahan lõunatada või õhtustada ja ei viitsi tavalisi riideid selga panna, siis on töötajatele backstage’is oma söögikohad. Ja mis kõige toredam, seal on väga odav! Vastavalt isule võib saada lõuna kätte 2-5 euro eest! Minul on tavaliselt 2 euro kanti läind. Seal sees on jook, pearoog, magustoit ja salat (päevapakkumised sellised u 2-2.50 vahel)!!! Super, kas pole? Ja mis veelgi parem – toiduvalik on väga suur. Vastavalt isule saab süüa väga tervislikku toitu ja kui tahtmist, siis ka friikaid.

Inimeste kohta ei tahaks veel ennatlikke järeldusi teha, sest õpin neid veel tundma...ütleme nii, et on igasuguseid...

PS: ja veini hinnad poes on ka suurepärased! 1.90 ja 3.50 euri vahel on väga suur veinivalik! Kallimaid pole mõtet vaadatagi:D

PPS: ilm on siiani veel suurepärasem olnud. Kui Pariisi jõudsin, oli 31 kraadi, täna veidi jahedam ehk siis 21 kraadi, seda kõike siis varjus.