Eilne päev oli suhteliselt kohutav. Lühidalt kokkuvõttes, pidin lahkuma oma endisest ulualusest ja seda täiesti ootamatult! Mis tegin siis? Olin suhteliselt vihane, aga helistasin Matthieux'le (teine CS inimene, kes mind ja Kätlinit suvel hostis) ja ta oli nii lahke ning võttis mind vastu. Lubas mul oma diivanil surfata järgmise reedeni, mil saan ilmselt püsivama elukoha. Õnneks tegi eilne õhtu kõik heaks:) Jeps, ei ole head ilma halvata. Nimelt kutsus Matthieux mind kaasa ühe oma tuttava sünnipäevale, mis oli SUPER!
See pidi algama kell 8 õhtul, aga nagu mulle seletati, siis sünnipäevale ei saa kindlasti õigeks ajaks kohale minna. Tavaliselt on ok, kui lahkud kodust samal ajal kui sünnipäev peaks algama. Seda me siis tegimegi! Enne seda aga tegime quiche'i ja Matthieux võttis posu õllet kaasa. Nimelt on tavaline see, kui iga külaline toob miskit söödavad ja joodavat, ning mitte aind enda tarbeks vaid ikka kõigile...minu arvates on see hea mõte:) Seal sünnipäeval olid kõik inimesed 30-nw ringis, seega olin ilmselgelt kõige noorem, aga pole hullu. See oli mütsipidu ja kuna ainus müts, mis mul hetkel on, on must litritega barett vms, siis panin selle pähe. See oli hitt:)
Pidu oli mõnus...inimesed sõid ja jõid ja rääkisid. Üldiselt erines see tohutult tüüpilisest eesti sünnipäevast. Eriti kuna see toimus Les Invalides'i lähedal ühes väga uhkes korteris...ja ilmselgelt inimesed olid ka vastavad...Ja seal olid kõik "ehedad" prantslased. Pean selle all silmas, et ei olnud inimesi, kelle üks vanematest oleks kuskilt Marokost v Alžeerias vms. See oli meeldib vaheldus. Mitte, et mul selliste inimeste vastu midagi oleks, aga neil on hoopis teine kultuur, käitumine ja kõnemaneer. Ühesõnaga, see oli selline väga stereotüüpiline prantsuse sünnipäev ja mulle see meeldis!!! PS: sain inspiratsiooni MA lõputöö kirjutamiseks:P
Huvitav oli nt see, et sünnipäevalist õnnitleti siis kui inimesed olid juba mitu tundi jooke ja toitu nautinud. Siis toodi välja šampus (ja seda oli ohtralt!!!) ning kingitused. Ning seejärel asuti magustoidu kallale:) Koju hakkasime minema 3 ajal ning tegime seda ratastega. Nii hea ja lihtne viis liikumiseks, aga no niiiiiiiiiiiiiiiii külm oli:D
Sunday, September 26, 2010
Friday, September 24, 2010
Päikseline reede
Täna on jummalast laupäeva tunne! Ilmselt sellepärast, et kooli mul ei olnud:) Otsustasin üles otsida mõne asise raamatukogu ja läksin Pompidou'sse. Seal selgus aga, et koju laenutada ei saa. Kohapeal loe palju tahad ja tee koopiaid kui tahad, aga koju laenutada ei saa...selge.
Seejärel mõtlesin, et peaksin ikkagi prantsuse pangas konto avama...oleks nii mõndagi asja lihtsam ajada siin! Ja tšekiraamatut oleks mul ka vaja tarvis...v noh mul poleks, aga prantslastele meeldib tšekke nõuda. Seadsin oma sammud siis selle panga juurde, mille olin netis välja valinud ja kae nalja, pank oli remondis! Jääb mõnele teisele päevale see siis...
Järgmisena seadsin sammud basseini poole! Ainus bassein, mis Pariisis reedeti pärast kella 13.30 lahti on asus 13ndas Place d'Italie juures. Jõudsin sinna, maksin 1,7 euri sissepääsutasu ja oleks peaaegu sama targalt välja tulnud! Lugesin seinalt, et ilma ujumismütsita on basseini minek keelatud! ja seal kontrolliti seda päris tõsiselt! Seadsin sammud ukse poole kui märkasin masinat (no teate küll..paned raha sisse ja saad nänni vastu). Sellest masinast võis endale aga soetada trikood, suspesid, ujumisprille, erinevadi ujumismütse. Seda ma tegingi! Müts käes...läksin "riietusruumi" poole. See oli suur saal, kus ühel pool olid kapid (mida said lukustada andes talle 1 v 2 eurose mündi) ja teisel pool olid kabiinid, kus said riided ära vahetada. See ja ka sellele järgnev dušširuum oli muidugi meestele ja naistele ühine! Lisaks sellele patrullisid seal pidevalt töötajad. Suht veider oli, kui keegi sind su igal sammul jälgib. Muidu oli kogemus suhteliselt meeldiv! Vesi polnud eriti kloorine (vähem kindlasti kui auras) ja ujuda jõudsin kah u pool tundi v veits rohkem...ei näinud alguses kella seinalt vaadata ju, pime nagu ma olen:)
Basseini läksin, sest mul juba suur igatsus trenni järele. Mitte ilmtingimata võimlemise, aga trenni! Kuna mul botaseid hetkel veel pole (need on postiga teel), siis ei saa jooksma ka minna. AGA kirjutasin siis Pariisi ülikoolide spordiklubile vms ja uurisin, kas saaksin sinna minna. Vastati mulle 4 päevaga (sest neil oli vahepeal streik), et võin minna küll...aind kolm kriteeriumit pean täitma: 1. andma neile oma passipildi 2. maksma 40 euri 3. tooma arstitõendi! jah arstitõendi selle kohta, et olen piisavalt terve, et spordiga tegeleda! Tõend ise näeb välja selline, et seal on mitmeid spordialasid ja siis arst peab viitama, millega tohin ja millega ei tohi tegeleda! Tore tõesti! Nüüd pean arsti leidma! Aga ilmselt jääb see esmaspäevaks:)
Seejärel mõtlesin, et peaksin ikkagi prantsuse pangas konto avama...oleks nii mõndagi asja lihtsam ajada siin! Ja tšekiraamatut oleks mul ka vaja tarvis...v noh mul poleks, aga prantslastele meeldib tšekke nõuda. Seadsin oma sammud siis selle panga juurde, mille olin netis välja valinud ja kae nalja, pank oli remondis! Jääb mõnele teisele päevale see siis...
Järgmisena seadsin sammud basseini poole! Ainus bassein, mis Pariisis reedeti pärast kella 13.30 lahti on asus 13ndas Place d'Italie juures. Jõudsin sinna, maksin 1,7 euri sissepääsutasu ja oleks peaaegu sama targalt välja tulnud! Lugesin seinalt, et ilma ujumismütsita on basseini minek keelatud! ja seal kontrolliti seda päris tõsiselt! Seadsin sammud ukse poole kui märkasin masinat (no teate küll..paned raha sisse ja saad nänni vastu). Sellest masinast võis endale aga soetada trikood, suspesid, ujumisprille, erinevadi ujumismütse. Seda ma tegingi! Müts käes...läksin "riietusruumi" poole. See oli suur saal, kus ühel pool olid kapid (mida said lukustada andes talle 1 v 2 eurose mündi) ja teisel pool olid kabiinid, kus said riided ära vahetada. See ja ka sellele järgnev dušširuum oli muidugi meestele ja naistele ühine! Lisaks sellele patrullisid seal pidevalt töötajad. Suht veider oli, kui keegi sind su igal sammul jälgib. Muidu oli kogemus suhteliselt meeldiv! Vesi polnud eriti kloorine (vähem kindlasti kui auras) ja ujuda jõudsin kah u pool tundi v veits rohkem...ei näinud alguses kella seinalt vaadata ju, pime nagu ma olen:)
Basseini läksin, sest mul juba suur igatsus trenni järele. Mitte ilmtingimata võimlemise, aga trenni! Kuna mul botaseid hetkel veel pole (need on postiga teel), siis ei saa jooksma ka minna. AGA kirjutasin siis Pariisi ülikoolide spordiklubile vms ja uurisin, kas saaksin sinna minna. Vastati mulle 4 päevaga (sest neil oli vahepeal streik), et võin minna küll...aind kolm kriteeriumit pean täitma: 1. andma neile oma passipildi 2. maksma 40 euri 3. tooma arstitõendi! jah arstitõendi selle kohta, et olen piisavalt terve, et spordiga tegeleda! Tõend ise näeb välja selline, et seal on mitmeid spordialasid ja siis arst peab viitama, millega tohin ja millega ei tohi tegeleda! Tore tõesti! Nüüd pean arsti leidma! Aga ilmselt jääb see esmaspäevaks:)
Tuesday, September 21, 2010
PPPS:
Unustasin mainida, et täna sattusin peale kahele väga stereotüüpilisele tegevusele v nähtusele, mis on omane siis prantslastele.
Ehk siis...samal ajal kui ma päikse käes lamasin mängisid ülikonnas keskealised mehed oma lõunapausil prantslaste "rahvusmängu" petanque'i. Kes nt Stephen Clarke'i "Talk to the Snail" on lugenud, mõistab.
..ja teiseks... nägin kõrvalt, kuidas siisn kultuuris klient EI OLE kuningas. Ehk siis kuidas kelner oma kliendid viisakalt öeldes metsa saatis selle eest, et nemad "ei olevat tellinud" seda, mida ta neile just tõi.
Vot!
Ehk siis...samal ajal kui ma päikse käes lamasin mängisid ülikonnas keskealised mehed oma lõunapausil prantslaste "rahvusmängu" petanque'i. Kes nt Stephen Clarke'i "Talk to the Snail" on lugenud, mõistab.
..ja teiseks... nägin kõrvalt, kuidas siisn kultuuris klient EI OLE kuningas. Ehk siis kuidas kelner oma kliendid viisakalt öeldes metsa saatis selle eest, et nemad "ei olevat tellinud" seda, mida ta neile just tõi.
Vot!
Pole head ilma halvata
Eile: Sain ilmselt u 4 tundi magada. Ärkasin üles peavaluga, sõitsin 1,5 h umbses metroos kooli, käisin sissejuhatavates seminarides ja mõistsin, et elu ei saa olema meelakkumine. Lisaks sellele, pidi mul eile olema 3 kohtumist, et kortereid vaadata...aga 2 jäid ära! See kõik ja palju muudki tekitas sellise koduigatsuse, et kaalusin tõsimeeli Eestisse naasmist. Lisaks sellele sain ka aru, et liigne tähelepanu inimeste poolt ei ole samuti meeldiv!Ilmselt pean lihtsalt veits ebaviisakam inimestega olema:P Aga tõepoolest, kui ei saa metroost korterinigi jalutada, ilma et 3 inimest külge ei haagiks, siis muutub see tüütuks küll!
Täna: Lugesin metroos tasuta lehte ja sõit möödus palju kiiremini. In fact, lugesin Sofi Oksaneni kohta. Selles artiklis rääkis ta muidugi oma "Puhastusest" ja mainis Eestit...tuli soe tunne peale kohe:) Täna oli "teksti mõistmise" tund. See oli päris tore...rääkida ei oska, aga vähemalt saan aru (Y). Seejärel tegin väikse jalutuskäigu 7ndas, liikudes 6nda poole. Väljas oli niiiiiii soe!!! Sõin mingis Hiinakas toitu, mida polnud varem näinudki ja seejärel viskasin Les Invalides'i ette muruplatsile pikali (seal oli minusuguseid PALJU)! Päike võttis nii, mis hirmus! Käisin CROUS (selline muidu ja välisüliõpilaste nõustamise paik) igast kasulikku infi kogumas Kui kõik paberid, mis nad mulle andsid, läbi suudan töötada, siis olen rahul! Peale selle, et metroos mingile vanemale härrale vett peale ajasin, oli tore päev:)
PS: kui kõik hästi läheb, siis kolin ehk oktoobri alguses ühte studiosse 6nda ja 7nda piiril (rue de Lille) - saab olema colocation, st ei ela seal üksi. Nii et pöidlad pihku;) Aga location, location, location!
PPS: kooli kohta nii palju, et mul saab olema väga palju selliseid aineid nagu 1a Bakas...aind et prantsuse keele kohta. Nt suuline ja kirjalik väljendus, suuline ja kirjalik mõistmine vms, foneetika jne:P
Täna: Lugesin metroos tasuta lehte ja sõit möödus palju kiiremini. In fact, lugesin Sofi Oksaneni kohta. Selles artiklis rääkis ta muidugi oma "Puhastusest" ja mainis Eestit...tuli soe tunne peale kohe:) Täna oli "teksti mõistmise" tund. See oli päris tore...rääkida ei oska, aga vähemalt saan aru (Y). Seejärel tegin väikse jalutuskäigu 7ndas, liikudes 6nda poole. Väljas oli niiiiiii soe!!! Sõin mingis Hiinakas toitu, mida polnud varem näinudki ja seejärel viskasin Les Invalides'i ette muruplatsile pikali (seal oli minusuguseid PALJU)! Päike võttis nii, mis hirmus! Käisin CROUS (selline muidu ja välisüliõpilaste nõustamise paik) igast kasulikku infi kogumas Kui kõik paberid, mis nad mulle andsid, läbi suudan töötada, siis olen rahul! Peale selle, et metroos mingile vanemale härrale vett peale ajasin, oli tore päev:)
PS: kui kõik hästi läheb, siis kolin ehk oktoobri alguses ühte studiosse 6nda ja 7nda piiril (rue de Lille) - saab olema colocation, st ei ela seal üksi. Nii et pöidlad pihku;) Aga location, location, location!
PPS: kooli kohta nii palju, et mul saab olema väga palju selliseid aineid nagu 1a Bakas...aind et prantsuse keele kohta. Nt suuline ja kirjalik väljendus, suuline ja kirjalik mõistmine vms, foneetika jne:P
Sunday, September 19, 2010
Kodu otsingud vol2
Nonii. Täna kolin siis Jerome'i juurest minema...I've overstayed my visit anyway. Kinkisin talle ühe fäänsi koogikese ja kirjutasin südantlõhestava tänukirja juurde...talle meeldis. Miks ma Rouelle'i (juustu sort) ei kinkinud? Aga sellepärast, et ma tark tüdruk ei mõelnud, et pühapäeval ju kõik poed kinni ja seda pole lihtsalt võimalik saada(Y) Kuhu ma kolin? Lähen paariks päevaks või kuni 2 nädalaks Saad´i juurde. Mäletate küll, see pisike korter ja deemoni-silmadega mees. Ta on tglt väga tore ja oli nõus mind majutama seniks kuni miskit leian.
Tegelikult on nüüd otsingud palju lõbusamaks muutunud, sest teen neid koos ühe Eesti tüdrukuga, kellega kohtusin colocation'i üritusel. tema nimi on Eva-Leena ja ta on Tallinnast;) Täna lähme koos ühte AIESEC'i korterit vaatama ja homme on mul endal ka 2 kokkusaamist. Lootust on...eks paistab:) Ilmselt leian miskit üli-pisikest...seega kui keegi mulle külla tahab tulla, siis peab sellega arvestama;) But I don't mind to share:)
Homsest hakkab ametlikult kool ka..8.30 esimene seminar! Peab harjutama hakkama varakult magamaminekut:) Aga kooli ilmselt palju ei saa olema...seega pean otsima endale lisategevust:)
PS: eile sõin esimest korda elus Maroko rahvustoite...päris maitsvad olid. Liha ei ole küll eriti minu teema, aga õnneks oli palju igasuguseid huvitavaid lisandeid:) Ja ausalt..kui tellida ainult 1 portsjon couscous'i koos lisanditega, siis sellest piisaks vähemalt 3le inimesele!!!!
Tegelikult on nüüd otsingud palju lõbusamaks muutunud, sest teen neid koos ühe Eesti tüdrukuga, kellega kohtusin colocation'i üritusel. tema nimi on Eva-Leena ja ta on Tallinnast;) Täna lähme koos ühte AIESEC'i korterit vaatama ja homme on mul endal ka 2 kokkusaamist. Lootust on...eks paistab:) Ilmselt leian miskit üli-pisikest...seega kui keegi mulle külla tahab tulla, siis peab sellega arvestama;) But I don't mind to share:)
Homsest hakkab ametlikult kool ka..8.30 esimene seminar! Peab harjutama hakkama varakult magamaminekut:) Aga kooli ilmselt palju ei saa olema...seega pean otsima endale lisategevust:)
PS: eile sõin esimest korda elus Maroko rahvustoite...päris maitsvad olid. Liha ei ole küll eriti minu teema, aga õnneks oli palju igasuguseid huvitavaid lisandeid:) Ja ausalt..kui tellida ainult 1 portsjon couscous'i koos lisanditega, siis sellest piisaks vähemalt 3le inimesele!!!!
Friday, September 17, 2010
Mida kinkida?
Jerome'i kirjeldus.
Ta on stereotüüpiline prantslane. Tal on 2 külmkappi, st üks on veini oma ja teine on juustu jaoks. Kodus ta süüa ei tee (vabandust, üks kord praadis endale hommikul muna-pühap hommikul), vaid tellib koju igasuguseid huvitavaid ja eksootilisi toite.
Ta töötab väga palju, tal on oma firma vms. Seega, on tal 2 eratreenerit. Üks käib tal kord nädalas kodus (jõutreening) ja teise juures käib ta korra nädalas golfi õppimas. Ja mingisuguses ujumisklubis on ta ka, seega käib vahel ujumas ka.
Kodu on tal nii high-tech, et ma ei julge midagi puudutadagi :D
Ok, see oli siis tema kirjeldus. Nüüd aga..mida talle siis kinkida? Või kuidas oma tänu avaldada? Mõtlesin osta ühte väga head juustu, mida juulis maitsta sain..aga ei tea, kas see oleks piisav :P
Tuesday, September 14, 2010
Kool
Terve eilse ja tänase tegelesin siis kooliga. Ajasin paberid korda ja uurisin ainete kohta. Lõpuks lõi prantsuse bürokraatia välja. Nt selleks, et saada üliõpilaspiletit pidin käima 4 erineva inimese juures ja seisma igal pool u 15 min järjekorras. Lõpuks sain kätte A4, kus pidi siis oma pileti välja rebima...selleks, milleks ülejäänud osa paberist vajalik on, pole ma veel aru saanud. Eriti tore uudis tabas mind, kui läksin Clichy'sse, et oma tunniplaani paika panna. Nimelt teavitas mulle sealne sekretär, et magistratuuri ained on keeleliselt nii rasked, et prantslased isegi ei saa hakkama nendega...no tore küll. Hetkel siis seis selline - käin loengutes ära ja kuulan, kui rasked nad on ja siis otsustan. Prantsuse keelt hakkan nii v naa õppima, see suht kohustuslik.
Korteriotsingud pole samuti kuskile edenenud. I have discovered that the world is cruel :D No tegelikult olen kohanud väga palju pettureid...seega kui keegi mu kirjadele üldse vastab, siis pean enne kindlaks tegema, kas tegemist on petturiga või mitte ja seejärel alles vastama. Ei tahaks Jerome'i külalislahkust ka kuritarvitada väga kaua...eks ole näha, mis saab:) Olen veel suutnud positiivseks jääda!
Positiivsus siis tänu sellele, et käin ikka väljas ja tutvun uute ja huvitavate inimestega, ja tänu sellele, et siin on ilus ilm:) Soeee!!!!! Eile käisin Lion's pub'is, seal toimus CS õhtu. Nägin seal mitmeid inimesi, kellega juulis tutvusin...üks neist (see, kes minu ja Kässu koogi kohta ütles, et "This is so good that I'm going to have an orgasm") tundis mind ka otsekohe ära ja nõudis uut kooki:D Nägin ka Matthieux'd...ta endiselt sama imelik nagu varem! Äge kokkusattuvus: Alguses suhtlesin enaik ajast ühe Hispaania mehega, kui meiega ühines üks Jaapanlane. Ta küsis mult, et kas olen Soomest :D Selgitasin, et olen ikka Eestist. Tal oli minuga väga hea meel tutvuda, sest vist u kuu aja pärast lähebki tema eestisse. Ja kui too Hispaanlane kuulis, et see Jaapanlane on Jaapanist pärit, siis teadvustas, et tema läheb täpselt samal ajal Jaapanisse Tokyosse. Selle loogika järgi peaksin mina minema Hispaaniasse (A). Keeruline jutt...anyway. Tutvusin ka ühe poola tüdrukuga, kes oskas mulle soovitada kohta, kus toimub Erasmuse pidu...seega neljapäeval lähen sinna ja tutvun mõne Erasmuslasega, sest koolis ma neid näinud ei ole!
Korteriotsingud pole samuti kuskile edenenud. I have discovered that the world is cruel :D No tegelikult olen kohanud väga palju pettureid...seega kui keegi mu kirjadele üldse vastab, siis pean enne kindlaks tegema, kas tegemist on petturiga või mitte ja seejärel alles vastama. Ei tahaks Jerome'i külalislahkust ka kuritarvitada väga kaua...eks ole näha, mis saab:) Olen veel suutnud positiivseks jääda!
Positiivsus siis tänu sellele, et käin ikka väljas ja tutvun uute ja huvitavate inimestega, ja tänu sellele, et siin on ilus ilm:) Soeee!!!!! Eile käisin Lion's pub'is, seal toimus CS õhtu. Nägin seal mitmeid inimesi, kellega juulis tutvusin...üks neist (see, kes minu ja Kässu koogi kohta ütles, et "This is so good that I'm going to have an orgasm") tundis mind ka otsekohe ära ja nõudis uut kooki:D Nägin ka Matthieux'd...ta endiselt sama imelik nagu varem! Äge kokkusattuvus: Alguses suhtlesin enaik ajast ühe Hispaania mehega, kui meiega ühines üks Jaapanlane. Ta küsis mult, et kas olen Soomest :D Selgitasin, et olen ikka Eestist. Tal oli minuga väga hea meel tutvuda, sest vist u kuu aja pärast lähebki tema eestisse. Ja kui too Hispaanlane kuulis, et see Jaapanlane on Jaapanist pärit, siis teadvustas, et tema läheb täpselt samal ajal Jaapanisse Tokyosse. Selle loogika järgi peaksin mina minema Hispaaniasse (A). Keeruline jutt...anyway. Tutvusin ka ühe poola tüdrukuga, kes oskas mulle soovitada kohta, kus toimub Erasmuse pidu...seega neljapäeval lähen sinna ja tutvun mõne Erasmuslasega, sest koolis ma neid näinud ei ole!
Sunday, September 12, 2010
Saturday, September 11, 2010
Korteriotsingud
Alustasin intensiivsemaid korteriotsinguid eile. Ega see nii lihtne polegi! Valik minu hinnaklassis on üsna kesine ja ega iga korter ju ei kõlba ka (A). Eile käisin 2 vaatamas, mõlemad olid need, mille juba Eestis leidsin ja kohtumise kokku leppisin.
Esimene: Mulle mõeldud eraldi tuba (mis sest, et pisike, aga eraldi), omanikul oma tuba, eraldi elutuba ja siis veel köök koos söögitoaga. Hind oleks olnud sobiv, AGA...omanik oli lihtsalt niiiii perv. Ausalt, ta oli liiga sõbralik. Võib-olla mulle ainult tundub nii, aga usaldan siiski oma kõhutunnet ega julge seda kohta valida.
Teine: Korter oli pisike, privaatsust polnud oluliselt. Ümbruskond iseenesest super. Park ja mets lähedal ning tal mitu ratast ja auto ka. Inimene ise oli super! Jah, see oli see deemoni-silmadega mees (nimeks Saad). Aga päris elus pole ta üldse nii jube. Ilmselt seda korterit ma ka ei võta, sest vajan rohkem ruumi enda ümber. Õhtul aga läksin koos Saad'i ja tema sõpradega välja..olime autoga, seega ei pidanud muretsema kuidas koju saada. Nägin reedest pariisi..ja kuna on Ramadan, siis liigub inimesi veel eriti palju väljas. Juuakse ja pidutsetakse ning süüakse, kell 3 hommikul pubides praadi!!!
Täna oli plaanis külastada ka kahte kohta, aga jõudsin külastada ainult ühte. See oli väga ilus, 3-toaline ja ruumikas. See ei ole kahjuks eriti heas linnaosas (asub 19ndas...mis pole just tuntud oma turvalisuse poolest), aga iseenesest oli maja ümbruskond meeldiv. Majast paarikümne meetri kaugusel oli üks Pariisi kanalitest ka. Hind on ka korteril hea ja ilmselt õnnestub veel alla saada, sest omanik soovib inglise keele tunde võtta oma üüriliselt, POLE PROBLEEMI! Ainus AGA on selles, et kuulutuses polnud midagi mainitud selle kohta, et pean kellegagi tuba jagama hakkama, aga ilmselt tahab ta sinna veel ühe tüdruku võtta...Hetkel on see parim variant..kui ma pirtsutamise lõpetan.
Teise kohta ma ei jõudnud. St jõudsin, aga ei saanud sisse. Jõudsin majani, aga alt sisse ei saanud, sest koodi mulle ei antud ja korteri nr ka mitte (see on tavaline). Pidin helistama omanikule, AGA olin selle nr "koju" jätnud...võtsin seda kui märki ja otsustasin, et ju ei olnudki nii mõeldud. Ega mul eriti kahju ei ole, sest see oli studio moodi korter ja ilmselt poleks sealgi just eriti privaatsust olnud.
Postitasin ühele leheküljele ise ka kuulutuse, et otsin endale kodu ja naljakas on see, et kodu asemel pakuti mulle jälle tööd! Päris huvitav pakkumine tuli ka...aga noh, eks näis. Ma tulin siia ju siiski õppima(A)
Homseks mul ei olegi ühtegi korterit plaanis. Tean, et ainus asi, mis homme teen...lähen vaatan Pariisi politseinikute etteastet kuskil Louvre'i lähedal:P Saab põnev olema. Ja Jerome (mu host) lubas mind oma motorbike'iga (pole roller ega mootorratas, seega ei teagi, kuidas kutsuda...ütlen nii nagu tema) õhtust Pariisi kaema viia.
PS: Prantsuse keel on ikka nii raske...täna hommikul mul pea valutas eilsest prantsuse keeles rääkimisest, mõtlemisest ja kirjutamisest...inglise keel see-eest on mu jaoks õnnistus. Nagu emakeeles räägiks...
Esimene: Mulle mõeldud eraldi tuba (mis sest, et pisike, aga eraldi), omanikul oma tuba, eraldi elutuba ja siis veel köök koos söögitoaga. Hind oleks olnud sobiv, AGA...omanik oli lihtsalt niiiii perv. Ausalt, ta oli liiga sõbralik. Võib-olla mulle ainult tundub nii, aga usaldan siiski oma kõhutunnet ega julge seda kohta valida.
Teine: Korter oli pisike, privaatsust polnud oluliselt. Ümbruskond iseenesest super. Park ja mets lähedal ning tal mitu ratast ja auto ka. Inimene ise oli super! Jah, see oli see deemoni-silmadega mees (nimeks Saad). Aga päris elus pole ta üldse nii jube. Ilmselt seda korterit ma ka ei võta, sest vajan rohkem ruumi enda ümber. Õhtul aga läksin koos Saad'i ja tema sõpradega välja..olime autoga, seega ei pidanud muretsema kuidas koju saada. Nägin reedest pariisi..ja kuna on Ramadan, siis liigub inimesi veel eriti palju väljas. Juuakse ja pidutsetakse ning süüakse, kell 3 hommikul pubides praadi!!!
Täna oli plaanis külastada ka kahte kohta, aga jõudsin külastada ainult ühte. See oli väga ilus, 3-toaline ja ruumikas. See ei ole kahjuks eriti heas linnaosas (asub 19ndas...mis pole just tuntud oma turvalisuse poolest), aga iseenesest oli maja ümbruskond meeldiv. Majast paarikümne meetri kaugusel oli üks Pariisi kanalitest ka. Hind on ka korteril hea ja ilmselt õnnestub veel alla saada, sest omanik soovib inglise keele tunde võtta oma üüriliselt, POLE PROBLEEMI! Ainus AGA on selles, et kuulutuses polnud midagi mainitud selle kohta, et pean kellegagi tuba jagama hakkama, aga ilmselt tahab ta sinna veel ühe tüdruku võtta...Hetkel on see parim variant..kui ma pirtsutamise lõpetan.
Teise kohta ma ei jõudnud. St jõudsin, aga ei saanud sisse. Jõudsin majani, aga alt sisse ei saanud, sest koodi mulle ei antud ja korteri nr ka mitte (see on tavaline). Pidin helistama omanikule, AGA olin selle nr "koju" jätnud...võtsin seda kui märki ja otsustasin, et ju ei olnudki nii mõeldud. Ega mul eriti kahju ei ole, sest see oli studio moodi korter ja ilmselt poleks sealgi just eriti privaatsust olnud.
Postitasin ühele leheküljele ise ka kuulutuse, et otsin endale kodu ja naljakas on see, et kodu asemel pakuti mulle jälle tööd! Päris huvitav pakkumine tuli ka...aga noh, eks näis. Ma tulin siia ju siiski õppima(A)
Homseks mul ei olegi ühtegi korterit plaanis. Tean, et ainus asi, mis homme teen...lähen vaatan Pariisi politseinikute etteastet kuskil Louvre'i lähedal:P Saab põnev olema. Ja Jerome (mu host) lubas mind oma motorbike'iga (pole roller ega mootorratas, seega ei teagi, kuidas kutsuda...ütlen nii nagu tema) õhtust Pariisi kaema viia.
PS: Prantsuse keel on ikka nii raske...täna hommikul mul pea valutas eilsest prantsuse keeles rääkimisest, mõtlemisest ja kirjutamisest...inglise keel see-eest on mu jaoks õnnistus. Nagu emakeeles räägiks...
Thursday, September 9, 2010
Esimene päev Pariisis
Esimene päev Pariisis
Hommik algas sellega, et Tartu-Riia lend lükkus tunni võrra edasi…aga polnud hullu, sest kuna Eesti on nii väike, siis kohtasin lennujaamas Laura-Liisat (need, kes ei tea - üks Rütmika treeneritest). Seega kulges ooteaeg Tartus ja Riias libedamalt. Pariisi sõitsin kah AirBalticuga, nagu ka Riiga. Sel korral tellisin endale sooja toidu kah, et ei peaks terve päev otsa võikusid närima. See oli äge, olin nagu VIP. Toit toodi kõige esimesena kätte ja karbil oli mu nimi ka peal:P
Lennujaama tuli mul õnneks isiklik transfeer vastu :) Kahjuks ei olnud tal väga palju aega, seega ei saanud mind sihtkohta toimetada, vaid viis metroojaama, millega pidin jõudma Jerome’i (minu host, kelle juures peatusime Kätliniga ka suvel) töö lähedusse, et ta mulle oma korteri võtmed saaks anda. VÄGA suur viga on 2 kohvriga Pariisi metros rännata, ah jaa ja mu hiigelsuur vihmavari ka veel näpus (mille läbi suure häda Tartu turvaväravatest läbi sain…eks näis, kas sellega Eestisse tagasi ka saan). Anyway, kui lõpuks korterisse jõudsin oli mulle selline tunne nagu oleks poolteist tundi jõusaalis rassinud…Ah jaa…ja Pariisis on hetkel ka väga vale valida rõivastuseks teksaseid, saapaid ja sügisjakki!!! Sauna-efekt tekkis.
Metroos kohvritega möllates pidin millegi pärast ühele noormehele südamerabanduse andma puhtalt selle pärast, et ta mind märkas…tore küll :D Vestlus sai alguse prantsuse keeles ja kestis edukalt seni kuni ta küsis, et kas ma õpin Eestis rantsuse fili..ma ütlesin, et ei, et õpin inglise. Seejärel kandus vestlus üle inglise keelele…või tema puhul oli tegemist pigem väga võltsi ameerika aktsendi püüdlustega prantsuse aktsendi taustal vms..Ütles, et tõlgib praegu mingit USA filmi prantsuse keelde, et ma võiks talle appi minna (HA-HA) ja andis oma nr mulle. Nice!
Pärast toidupoes käies, tundsin ümbruskonna ilusti ära...see on sama aga veits ikka teistsugune, võrreldes sellega, mis oli suvel. Nt on märgatavalt kasvanud noorte inimeste (loe: koolilaste) osakaal tänavatel, ilmselt seotud suvevaheaja lõppemisega..Aga poed on endiselt ahvatlevad! Eriti üks uus ja odav riidepoed, mis Bonne Nouvelle’ile tekkinud on.
Mõnus on see, et saan terve tänase ja homse päeva korteri enda valdusesse, sest Jerome sõitis linnast ära:P Saangi rahulikult sisse elada ja oma asjadega tegeleda. Peaks intensiivselt korteriomanikele helistama hakkama ja endale kodu leidma!
Aga hekel ei saa küll aru...et olen siin ja jään tükiks ajaks. Imelik tunne on:)
Hommik algas sellega, et Tartu-Riia lend lükkus tunni võrra edasi…aga polnud hullu, sest kuna Eesti on nii väike, siis kohtasin lennujaamas Laura-Liisat (need, kes ei tea - üks Rütmika treeneritest). Seega kulges ooteaeg Tartus ja Riias libedamalt. Pariisi sõitsin kah AirBalticuga, nagu ka Riiga. Sel korral tellisin endale sooja toidu kah, et ei peaks terve päev otsa võikusid närima. See oli äge, olin nagu VIP. Toit toodi kõige esimesena kätte ja karbil oli mu nimi ka peal:P
Lennujaama tuli mul õnneks isiklik transfeer vastu :) Kahjuks ei olnud tal väga palju aega, seega ei saanud mind sihtkohta toimetada, vaid viis metroojaama, millega pidin jõudma Jerome’i (minu host, kelle juures peatusime Kätliniga ka suvel) töö lähedusse, et ta mulle oma korteri võtmed saaks anda. VÄGA suur viga on 2 kohvriga Pariisi metros rännata, ah jaa ja mu hiigelsuur vihmavari ka veel näpus (mille läbi suure häda Tartu turvaväravatest läbi sain…eks näis, kas sellega Eestisse tagasi ka saan). Anyway, kui lõpuks korterisse jõudsin oli mulle selline tunne nagu oleks poolteist tundi jõusaalis rassinud…Ah jaa…ja Pariisis on hetkel ka väga vale valida rõivastuseks teksaseid, saapaid ja sügisjakki!!! Sauna-efekt tekkis.
Metroos kohvritega möllates pidin millegi pärast ühele noormehele südamerabanduse andma puhtalt selle pärast, et ta mind märkas…tore küll :D Vestlus sai alguse prantsuse keeles ja kestis edukalt seni kuni ta küsis, et kas ma õpin Eestis rantsuse fili..ma ütlesin, et ei, et õpin inglise. Seejärel kandus vestlus üle inglise keelele…või tema puhul oli tegemist pigem väga võltsi ameerika aktsendi püüdlustega prantsuse aktsendi taustal vms..Ütles, et tõlgib praegu mingit USA filmi prantsuse keelde, et ma võiks talle appi minna (HA-HA) ja andis oma nr mulle. Nice!
Pärast toidupoes käies, tundsin ümbruskonna ilusti ära...see on sama aga veits ikka teistsugune, võrreldes sellega, mis oli suvel. Nt on märgatavalt kasvanud noorte inimeste (loe: koolilaste) osakaal tänavatel, ilmselt seotud suvevaheaja lõppemisega..Aga poed on endiselt ahvatlevad! Eriti üks uus ja odav riidepoed, mis Bonne Nouvelle’ile tekkinud on.
Mõnus on see, et saan terve tänase ja homse päeva korteri enda valdusesse, sest Jerome sõitis linnast ära:P Saangi rahulikult sisse elada ja oma asjadega tegeleda. Peaks intensiivselt korteriomanikele helistama hakkama ja endale kodu leidma!
Aga hekel ei saa küll aru...et olen siin ja jään tükiks ajaks. Imelik tunne on:)
Subscribe to:
Posts (Atom)