Monday, July 16, 2012

Vihm-töö-uni-vihm

Kust alustada? Ehk sellega, et ei ole ikka veel korralikult sisse elanud. St et ei ole uudistanud ei Disneylandi ega ka ümbritsevaid pidusid ega miskit. Olen igav:D Tegelikult on paljuski "süüdi" ka see, et vahetasin töökohta. Enne olin liharestos, siis nüüd olen sama kohapeal Miki kohvikus, mis ei asugi Disney pargis, vaid Disney Village'is, kus atraktsioone ei ole, vaid ongi kohvikud, šõu ja cinema jne. Erinevus praeguse ja eelneva töökoha vahel? Nüüd on minu töö kostüümiks mustad naljaka lõikega püksid, valge pluus, miki rätik (lipsuks tehtuna) ja punane pintsak. Pintsaku asemel kannan tihti vesti, sest pintsakuga on palav. Lisaks sellele usaldatakse mind palju rohkem ja mul on huvitavamad ülesanded kui lihtsalt inimeste lauda juhatamine. Seda sellepärast, et mulle tehti sealne arvuti programm selgeks ja üldsegi ei tööta seal hooajalisi peale minu kedagi (vähemalt neid, kes aind 2 kuud seal oleks). Töötajad on palju elurõõmsamad ja reeglid välimusele ei ole nii ranged. Ah jaa, töökoha vahetuse põhjuseks on lihtne tõsiasi, et eelmises kohas oli liiga palju hooajalisi töötajaid ja kuna nad otsustasid restorani avada ainult õhtuti, siis ei olnud nii palju rahvast vaja. Seega peale minu, lahkus sealt teisigi - kõik erinevatesse kohtadesse.

 
Lahkumine eelmisest töökohast oli väga organiseerimata. Läksin üle-eelmisel laupäeval Silver Spuri tööle ja mulle öeldi, et vaheta riided ja mine Mikisse. Kus? kes? miks? ah? Niisis, läksin ja avastasin maailma. Olles sinna jõudnud, ei teadnud sealne juhtkond minu tulekust veel midagi, aga jäin päevaks tööle. Ja kuna selle nädalaga ei saanud nad väga töögraafikut muuta, siis polegi mul hetkel õrna aimugi, millal ma tegelikult tööle hakkan. Sellel nädalal töötasin iga päev hommikuti, mis tähendas kella 6st ärkamist. See aga tähendas seda, et kui 17.00 ajal koju jõudsin, siis olin nii väsinud, et tahtsin kohe magama minna. Laupäeval proovin õhtust vahetust ehk siis tööpäev algab kell 17.00 - eks näis, mis see mulle toob. Ehk selle, et jõuan päeval peale töö ka midagi muud teha - näiteks joosta. Ilmselt hakkab mu graafik välja nägema nii, et paar päeva hommikuti tööl ja paar päeva õhtuti (ehk siis 17.00-01.00).
@ Walt Disney Studios with Reili

Jooksmise või muu tegevuse takistuseks on ka pidev vihm. No lihtsalt sajab ja sajab ja sajab...Vihm siin on teistsigune. Sajab kogu aeg, vahepeal paariminutlilised pausid ja siis hakkab jälle. Sajab hästi peenikest vihma, mis on samas ikkagi nii tihe, et saad läbimärjaks. Vahe aind eesti paduvihma ja siinse vahel on see, et siin ei saagi alguses aru, et märjaks saad...:D If this makes any sense at all...Vaatamata sellele käisin lõpuks ära legendaarsel bal de pompiers peol, kuhu me Kätliniga 2 aastat tagasi minemata jätsime. Käisin seal Valentin'i ja tema sõpradega. See pidu, õigemini peod, toimuvad tuletõrjujate staapides lahtise taeva all. Seal on DJ, šampus, õlu ja vesi ja VÄGA PALJU erinevates mundrites mehi. See pidu oli kogemus omaette, sest kuna terve õhtu kallas, siis tantsid kõik inimesed vihmavarjudega. Pidu ei olnd sugugi mitte halvem.
Mina, Celine, Delfine

Tore on ka see, et sain lõpuks ka omale pangakonto avatud. Aga nagu ka Saksamaal, siis on ka siin pangakaarti, konto nr ja koodikaarti kättesaamine omaette tegevus. Kõik saabuvad posti teel ja seda eraldi ümbrikutes. Aga anti lootust, et 15 päevaga peaks kõik käes olema. Eks näis. Igal juhul sain endale oma RIBi juba, st et saan ehk endale lõpuks prantsuse numbri muretseda. Eks teavitan selle saamisest koheselt.

Lisan paar pilti oma hotelli ümbrusest ka.
Järveke hotelli taga
Jooksurada



Jooksurada











PS: Prantsuse tööseadustest natuke. Töötades restoranis ei ole tööpäevad kunagi üle 8 tunni pikad ja sellest 1 tund on paus. Pikemad on aind väga erandlikel juhtudel ja vaid siis, kui sa ise nõus oled. Lisaks sellele peab olema kahe tööpäeva vahel 11 tundi, ehk siis see hoiab ära selle, et kui öösel kell 2 lõpetad, siis hommikul kell 7 jälle tööl pead olema (nagu Tartus mõnes toitlustusasutuses). Ah jaa, meie kohvikus on samuti clock in ja clock out, me kutsume seda bäädžimiseks. Ja nii ongi, et kui kell kukub, siis lähed töölt ära...jalutadki minema lihtsalt. :D Ja nädalavahetuseti võivad RERid hiljaks jääda kuni 45 min, seega tööle minemine on paras müstika. Jäingi eile tööle hiljaks 15 minutit ja mõtlesin, et teen siis päeva lõpus tasa...selle peale naerdi kõval häälel ja öeldi mulle, et MINE KOJU!!!!!

PPS: Restoranis töötades hakkavad unustusehõlma vajunud keeled tasapisi tagasi tulema. Pean antud hetkel silmas siis vene ja hispaania keelt. Hispaania turiste on ikka haruldaselt palju! Ja muidu anglo-ameeriklased, kes alati pingutavad prantsuse keelt rääkida. Eriti armastan nende "möörsi" (ehk merci) kasutust. :)

4 comments:

  1. Hahahahahhahahahaha! Kõige parem osa : MINE KOJU!!!:D

    ReplyDelete
  2. Tundub ikka täitsa tore olevat! Ootan juba, et külla saaks tulla!!! Ei ole sind ikka liiga kaua näinud juba!!!:S

    ReplyDelete