J'en ai marre

...ehk siis lugu sellest, kuidas mul üle viskama hakkab. Tegelikult on ju kõik hästi, välja arvatud prantsuse bürokraatia, töö ja elamine kellegagi samas toas. (A)

Bürokraatiast siis nii palju, et pärast 2 nädalat ootamist, et saada kätte oma pangakaarti, koode jne, tuleb välja, et see ei olegi võimalik. Juhatus otsustas, et mulle ei saa kontot avada. Miks? Kes seda teab. Igal juhul vihastas see Alain'i korralikult ja ta otsustas asja uurima minna. Eks näis, mis sellest saab. Kui muud ei saa, siis proovin teises pangas uuesti. See aga tähendab taaskord paberimajandust ja hulgalist ooteaega. Sellepärast pole mul ikka veel ka kohalikku numbrit. Nüüd ma selle ilmselt siiski võtan - mis sest, et kõnekaardi, aga vähemalt on number olemas. Eks ma jagan seda varsti;)

Kuu aega olen töötanud nüüd Disneys ja juba saan aru, et see töö ei ole minu jaoks. Ütleme nii, et eks ma elan üle selle ühe kuu siin veel, aga töötamine restoranis ja klienditeenindajana ei ole tõesti mulle. Vahel mõtlen, et kui oleksin ettekandja, siis ehk mõtleksin teisiti. Miks? Sest ettekandjad võtavad tellimuse, viivad inimestele nende joogid ja kasseerivad raha ning jootraha. Toidu viivad laudadele hoopiks selleks spetsiaalselt ettenähtud inimesed ja laudu koristavad hoopis kolmandad. Olen kindel ka selles, et oleksin hea ettekandja, sest siinsed prantslastest ettekandjad on ikka paganama aeglased ja uimased.Tegelikult ongi tööga nii, et kui olen juba seal ja seda teen, siis on ok, aga kohaleminek on kõige raskem. Samuti võin tõmmata paralleele Maasikaga, kus töö polnud midagi erilist, aga seltskond suurepärane :)

Toakaaslasest nii palju, et vaatamata sellele, et ütlesin, et ta suhteliselt normaalne ja arvestav, siis kellegagi samas toas elada ei ole üldse lihtne. Ta ärkab iga jumala päev hiljemalt kell 10, kui mitte varemgi. Muidu normaalne aeg ärkamiseks, aga kui me mõlemad oleme pea 5 päeva töötand nii kaua, et alles 02.00 ajal voodisse saame, siis võiks ju mõni kord kauem magada. Aga ei, tal on hommikused ja öised protseduurid, mis võtavad tunde aega. Seda on ka täheldanud meie korterikaaslased, kes pidevalt vannitoa ukse taga ootama peavad, et lõpuks vetsu saada. Müstika.

Elangi siin vabade päevade nimel. Vabad päevad üritan täita alati erinevate huvitavate tegevustega, mis tähendab, et enamus ajast olen Pariisis. Oleme käinud 2 korda ka kohalikus rannas. See on bussisõidu ja jalutustee kaugusel minu elukohast ja rand ise maksab õpilastele 2,5 euri. See aga tähendab seda, et rand on suhteliselt puhas. Seal on liiv ja seal saab ujuba. Samuti on seal WC, dušš, riietusruumid ja kohvik, mis on küll parajalt krõbedate hindadega. Aga ütleme nii, et vähemalt olen sel suvel paar kordagi päikest näinud. Edaspidi ilmselt nii hästi ei lähe, sest prantslased teavad rääkida, et nüüd sai suvi otsa. Ilmad on küll ilusad ja soojad aga tõsi ta on, et rannailma pole hetkel enam olnud.

Pariisi käin väljas erinevatel üritustel. Hästi populaarsed on nt PubSurfingu üritused, mis siis on põhimõtteliselt CouchSurfingu osa vms. Ise olen küll käinud üksnes pubis, aga Kristina käis metroo peol ja ütles, et see on väga äge. Eks kui mul kunagi peaks reedene päev vaba olema, siis saan ka teada. Sel nädalal käisime Kristinaga aga Champs-Elysée klubis Queen, kus olen korra ka varem käinud - seda siis Erasmuse perioodil. Sel korral aga võtsime peost kõik, mis võtta andsi. Pidu ise oli ladies night, mis tähendas, et saime enne 01.00 tasuta sisse ja hiljem saime tasuta jooke ka. Seal oli naistele ka šõu, aga sellest ma ei hakka lähemalt rääkima:D Mingi hetk visati rahva hulka vahtkummist pulgad, mida sai käima llülitada nii, et nad hakkasid helendama. Tantsisime siis nendega ja andsime iga kord, kui meile lugu meeldis, DJ'le sellest pulkadega märku. Lõpuks olime suht ainsad, kes nende pulkadega möllata viitsisid ja me täheldasime, et DJ mängis tihtipeale just sedasorti muusikat, mis meile peale läks.

Kristina, mina ja kohalikud

Helendavad pulgad

Spets klaas joogi jaoks

Järgmisel päeval käisime vabaõhu kinos. Viimati käisin seal 2 aastat tagasi ja koos Kätliniga. Kino ei ole muutunud - endiselt ideaalselt kasvatatud muru, lamamistoolide laenutusvõimalus ja tasuta sissepääs. Pidasime enne kino  väikese pikniku ja seejärel vaatasime saksakeelset filmi Good Bye, Lenin. Sellel olid loomulikult prantsuse keelsed subtiitrid.

Salla, mina, Kristina