...ehk siis lugu sellest, kuidas mul üle viskama hakkab. Tegelikult on ju kõik hästi, välja arvatud prantsuse bürokraatia, töö ja elamine kellegagi samas toas. (A)
Bürokraatiast siis nii palju, et pärast 2 nädalat ootamist, et saada kätte oma pangakaarti, koode jne, tuleb välja, et see ei olegi võimalik. Juhatus otsustas, et mulle ei saa kontot avada. Miks? Kes seda teab. Igal juhul vihastas see Alain'i korralikult ja ta otsustas asja uurima minna. Eks näis, mis sellest saab. Kui muud ei saa, siis proovin teises pangas uuesti. See aga tähendab taaskord paberimajandust ja hulgalist ooteaega. Sellepärast pole mul ikka veel ka kohalikku numbrit. Nüüd ma selle ilmselt siiski võtan - mis sest, et kõnekaardi, aga vähemalt on number olemas. Eks ma jagan seda varsti;)
Kuu aega olen töötanud nüüd Disneys ja juba saan aru, et see töö ei ole minu jaoks. Ütleme nii, et eks ma elan üle selle ühe kuu siin veel, aga töötamine restoranis ja klienditeenindajana ei ole tõesti mulle. Vahel mõtlen, et kui oleksin ettekandja, siis ehk mõtleksin teisiti. Miks? Sest ettekandjad võtavad tellimuse, viivad inimestele nende joogid ja kasseerivad raha ning jootraha. Toidu viivad laudadele hoopiks selleks spetsiaalselt ettenähtud inimesed ja laudu koristavad hoopis kolmandad. Olen kindel ka selles, et oleksin hea ettekandja, sest siinsed prantslastest ettekandjad on ikka paganama aeglased ja uimased.Tegelikult ongi tööga nii, et kui olen juba seal ja seda teen, siis on ok, aga kohaleminek on kõige raskem. Samuti võin tõmmata paralleele Maasikaga, kus töö polnud midagi erilist, aga seltskond suurepärane :)
Toakaaslasest nii palju, et vaatamata sellele, et ütlesin, et ta suhteliselt normaalne ja arvestav, siis kellegagi samas toas elada ei ole üldse lihtne. Ta ärkab iga jumala päev hiljemalt kell 10, kui mitte varemgi. Muidu normaalne aeg ärkamiseks, aga kui me mõlemad oleme pea 5 päeva töötand nii kaua, et alles 02.00 ajal voodisse saame, siis võiks ju mõni kord kauem magada. Aga ei, tal on hommikused ja öised protseduurid, mis võtavad tunde aega. Seda on ka täheldanud meie korterikaaslased, kes pidevalt vannitoa ukse taga ootama peavad, et lõpuks vetsu saada. Müstika.
Elangi siin vabade päevade nimel. Vabad päevad üritan täita alati erinevate huvitavate tegevustega, mis tähendab, et enamus ajast olen Pariisis. Oleme käinud 2 korda ka kohalikus rannas. See on bussisõidu ja jalutustee kaugusel minu elukohast ja rand ise maksab õpilastele 2,5 euri. See aga tähendab seda, et rand on suhteliselt puhas. Seal on liiv ja seal saab ujuba. Samuti on seal WC, dušš, riietusruumid ja kohvik, mis on küll parajalt krõbedate hindadega. Aga ütleme nii, et vähemalt olen sel suvel paar kordagi päikest näinud. Edaspidi ilmselt nii hästi ei lähe, sest prantslased teavad rääkida, et nüüd sai suvi otsa. Ilmad on küll ilusad ja soojad aga tõsi ta on, et rannailma pole hetkel enam olnud.
Pariisi käin väljas erinevatel üritustel. Hästi populaarsed on nt PubSurfingu üritused, mis siis on põhimõtteliselt CouchSurfingu osa vms. Ise olen küll käinud üksnes pubis, aga Kristina käis metroo peol ja ütles, et see on väga äge. Eks kui mul kunagi peaks reedene päev vaba olema, siis saan ka teada. Sel nädalal käisime Kristinaga aga Champs-Elysée klubis Queen, kus olen korra ka varem käinud - seda siis Erasmuse perioodil. Sel korral aga võtsime peost kõik, mis võtta andsi. Pidu ise oli ladies night, mis tähendas, et saime enne 01.00 tasuta sisse ja hiljem saime tasuta jooke ka. Seal oli naistele ka šõu, aga sellest ma ei hakka lähemalt rääkima:D Mingi hetk visati rahva hulka vahtkummist pulgad, mida sai käima llülitada nii, et nad hakkasid helendama. Tantsisime siis nendega ja andsime iga kord, kui meile lugu meeldis, DJ'le sellest pulkadega märku. Lõpuks olime suht ainsad, kes nende pulkadega möllata viitsisid ja me täheldasime, et DJ mängis tihtipeale just sedasorti muusikat, mis meile peale läks.
Kristina, mina ja kohalikud |
Helendavad pulgad |
Spets klaas joogi jaoks |
Järgmisel päeval käisime vabaõhu kinos. Viimati käisin seal 2 aastat tagasi ja koos Kätliniga. Kino ei ole muutunud - endiselt ideaalselt kasvatatud muru, lamamistoolide laenutusvõimalus ja tasuta sissepääs. Pidasime enne kino väikese pikniku ja seejärel vaatasime saksakeelset filmi Good Bye, Lenin. Sellel olid loomulikult prantsuse keelsed subtiitrid.
Salla, mina, Kristina |
Super! Pariis v no, prantsusmaa, ikka nii sobib sulle!!!!:) Ülihea näed välja!
ReplyDeleteJa muidu, kas sulle tõesti ei meeldinud minuga pea 18 aastat ühes toas elada:O
ReplyDelete:D Hahaha:D Merle, õnneks oli meil selle aja jooksul suht sama elurütm ja graafik:P
ReplyDeleteSee spets klaas tuletab meelde õudusjutte, mida eelmisel nädalal ühel peol kuulsin, tüdrukutest (ja ka ühest poisist) Tallinnas (!), kes on kas minestanud vetsus ja/või veetnud päevi haiglas pärast õhtut klubis, kus keegi nende jookidega sahkerdanud oli... Aga võibolla on ka lihtsalt tantsimiseks selline katus peal :)
ReplyDeleteHeh, ega tegelikult seal klubis muidu selliseid klaase ei olnud, aind siis kui naistele tasuta jagati. Usun, et sellel on mitu praktilist põhjendust ja miks mitte ka need, mis sa mainisid. Tegelikult oli nii, et iga selline klaas oli veel sheiker kah. Peale oli märgitud kokteili retsept kogustega ning kui korki teise asendisse keerata, siis auk kattus ja saigi jooki sheikida:)
ReplyDeleteVähemalt on sul hea teadmine kuklas, et kui üle viskab võid alati mõelda sellele, et jaaa mul veel ülikoolis käia, seega olen tudeng ja elu ei tohi nii tõsiselt võtta. Tõsiseks luban sul siis hakata kui sa lõputööd kirjutama hakkad, see ilmselgelt ajab kõik närvid püsti, isegi kui algul teema põnev on:D.
ReplyDeletePS - väga hea näed välja! hothothot
:) Tõsi ta on, et liiga tõsiselt ei saa ka kõike võtta:)
Delete