Weekend @ Luré

Kõigepealt sellest, et mu tööleping Disneys ON LÄBI. Oh, kui kahju - not! Viimane päev tööl oli kõige hullem üldse. Kahe kuu jooksul ei olnud mul kunagu hullu, eriti mitte nii hullu tööpäeva. Juhtus kõik halb, mis vähegi juhtuda sai. Detailidesse laskumata ja olles ebausklik nagu ma ikka, võtsin seda kui märki, et ju ongi õige aeg Disneyst lahkuda. Ehk oligi see päev selline just selleks, et peletada mul peast mõtted, et ehk ikka tasub CDI ehk siis tähtajatu leping vastu võtta. Mis edasi saab? Hetkel veel ei tea? Ootana ja vaatan nädalakese või nii ja siis hakkan muretsema. Ära tulin Torcyst aga sel samal ööl, peale tööd. Kristina tuli mulle Autolibiga järgi (see siis sama nagu Velib ehk ratas, mida laenutada saad, aga auto). Magama saime alles 5 paiku hommikul, aga see oli seda väärt. Ma ei oleks enam seal suutnud olla. Hetkel aga elan siis Pariisis, Alaini juures...edasi ei tea, vist lähen küsin Kärdilt ulualust:D Ja siis katsun Kasiaga endale elukoha leida. See protseduur on muidugi väga keeruline ja kui aus olla, siis on suurem tõenäosus midagi leida talve paiku. No eks paistab.

 

AGA juba järgmisel päeval asusin teele Luré poole. See on väike külake Lyoni lähedal, Pariisist 5 tunni sõidu kaugusel!!!! (https://maps.google.com/maps?q=Lur%C3%A9,+France&hl=en&ie=UTF8&ll=45.882361,3.944092&spn=4.206434,10.821533&sll=47.680183,6.503906&sspn=8.137804,21.643066&oq=Lur%C3%A9,+France&t=h&hnear=Lur%C3%A9,+Loire,+Rhone-Alpes,+France&z=7) Merle jaoks ilmselt "nohu", aga ma olin ikka päris häiritud sellest pikast maast. Lurés asub siis Alaini maakodu ja traditsiooniliselt on neil suve viimane nädalavahetus seal suvelõpupidu koos pere ja tuttavatega. See oli suurepärane! Sellist rahu ja vaikust pole ma ammu tunda saanud - esimene öö magasin kohe 14 tundi...aga usun, et siin mängib rolli ka mu vahepeal saadud brohiit ja väsimus tööst. Igal juhul on see maja 3-korde, hiiglama kõrgete lagedega. See maja on väga väga vana. Juba ammu enne teist maailmasõda oli see tüdrukute internaatkool ja siis peale teist maailmasõda ostis Alaini pere selle ära. Nüüd siis ongi nii, et nad käivad seal nii tihti kui võimalik, et remontida...ja remontida on seal palju. Natukene meenutas mulle see maja meie Võsul suvitamise kohta. No see maja on paremas korras, aga midagi oli selles majas nagu sarnast.

lõputud trepid



maja väljast



bassein

kõrvalhoone

 Päevad möödusidki niisama jutustades ja "muusikat tehes". Mina muidugi midagi ei teind, sh ma ka ei laulnud, sest selliste inimeste kõrval on lausa häbi suud lahti teha. Nad on enamuses kõik väga musikaalsed, mängivad sadat erinevat pilli ja laulavad väga hästi. Üks perekonna sõber mängib sellises bändis nagu Deja Vu, mis on kuuldavasti päris tuntud Prantsusmaal. Ja üks pisike klipp sellest, mis toimus sel nv.
http://www.youtube.com/watch?v=hdtQh1e1Wv0&feature=youtu.be