Eelmisel nädalal sain Liinalt kutse külastada teda farmis, kus ta vabatahtlikuna töötab. Alguses ei olnud kindel, kas tahan minna, sest reede-teisipäev tundus liiga pikk aeg kellegi katuse all niisama oleskleda. Otsustasin Liinaga nõu pidada ja ta rääkis mind pehmeks:) Seega läksin sinna farmi samasuguse "töölisena" nagu Liina ja Kreete. Alguses oli ka transpordi probleem, sest ei tundunud eriti mõttekas maksta rongipileti eest 45 euri üks ots!
Reede. Aga tuli välja, et Dominique (üks politseinikutest) pidi täpselt samal päeval sõitma Angers'i oma vanematele külla. Durtal (linnake, mille lähedal asub see farm) jäi aga täpselt teepeale. Pärast 300km olimegi kohal:) Liina tuli koos farmi peremehe Yves'iga mulle järele. Reedel me ei teinudki midagi väga erilist, sest jõudsin suhteliselt hilja sinna. Ah jaa, käisime tiiru Angers'is, sest Yves tantsib tangot ja tal oli tund. Me läksime kaasa, sest ma polnud seal kunagi käinud ja tahtsin linna näha. Palju ei näinud, sest oli pime ja sadas. Istusime mingisuguses baaris ja ajasime juttu:) Farmis veedetud aja kohta võib aga öelda, et süüa sai korralikult! Ja sain ka liha, mida ise pole siin oleku ajal veel valmistanud! Muide, see farm keskendubki siis hobustele (nende kasvatamisele ja sellele, et inimesed saavad nendega sõita) ning juustu valmistamisele! ja mis juustu?!?! Ikka KITSEjuustu! Juhuu! Jep, sain ka juustu süüa....see oli niiiiiiiiiiiiiii hea! ;)
Laupäev. Ärkasime hommikul ja esimese asjana läksime hobuseid liigutama. St liigutasime hobuseid ühelt karjamaalt teisele. See oli päris põnev, sest ma pole seda kunagi teinud. Kokku on Yves'il u 30 hobust:) Seejärel käisime kohaliku farmeri käest igast juurvilju ostmas. Siin süüakse selliseid asju, mida pole elusees näinudki, veel vähem tean nende nimetusi. Aga maitsevad hästi. Käisime ka poes, kust ostsime ainult bio tooteid. Yves nimelt muud ei tarbi. Ja kui ma ei eksi, siis õhtul sõitsime traktoriga, et niita ühte karjamaad. JAH! Ma juhtisin ka traktorit, äge oli! Aitasime veel Yves'il oksi lõigata. Mina istusin autos (et autot edasi liigutada), Yves oli auto katusel mootorsaega (et oksi lõigata) ja Liina koristas langenud oksad eest ära. Olin tunnistajaks ka suhteliselt õudsale vaatepildile. Nimelt jäi mootorsaag oksa sisse kinni ja Liina pidi oksa sikutama, et see lahti tuleks. Mootorsaag aga kukkus Yves'i käest ära, otse Liina suunas, talle vastu säärt! Selline õudusfilmi kaader käis silme eest läbi. Õnneks mootorsaag ei töötanud ja Liina pääses sinika ja ehmatusega.Õhtul käisin Durtalis "väljas" ehk siis ühes baaris. See oligi selle linnakese ainus baar. Seal oli täpselt 2 inimest peale meie ja ka need lahkusid üsna pea. Baarman oli kah nii mööda kui vähegi võimalik:D Ma lihtsalt ei suutnud naeru tagasi hoida:P
Pühapäev. Käisime hobustega sõitmas! Nii vinge! Sellega kaasnes siis kogu ettevalmistust ja ka pärast hobuste hooldamine vms. Pole varem midagi sellist teinud, nii tore oli. Tegime hobustega päris pika tiiru. selle aja jooksul enamasti jalutasime, aga proovisime mitmeid kordi ka traavi ja galoppi. VINGE!!! Lõpuks olid mul põlved nii valusad, et napilt ei saanud hobuse seljast mahagi...nõme võimlemine! Ilmselgelt kõik vanad vigastused andsid tunda! Andsid tunda ka järgmisel päeval...kui oleksin saanud ehk uuesti sõitma minna. Kuna aga põlved, eriti parem, valutasid, siis leidsin, et parem on vahele jätta. Pärast seda läksime uuesti Angers'i, sest Yves läks tantsima. Mina ja Liina tegime linnas tiiru...vaatasime kahte kohalikku vaatamisväärsust ehk siis mingit kirikut ja kindlust. Kindlus oli äge. Saime taas tasuta sisse (EU alla 25). Käisime ka kõrgel tornis, millest avanes vaade linnale. Angers'i kohtan ii palju, et rahvaarvult on ta Tartu ja Tallinna vahel. Mulle isiklikult meenutas päris palju Tartut. Kui ma Prantsusmaal elaks, siis elaks igal juhul enne Angers'is kui Pariisis/Marseille's/aix-en-Provence'is.
Esmaspäev. Nagu mainitud, siis teised käisid hobustega sõitmas, koos Jean-Pierre'iga, kes on Yves'i sõber, ja mina jäin koju. Samas oligi hea, sain natuke puhata. Sain külma ka, seega polnud enesetunne kõige parem. Aga korjasin kasvuhoonest viimased rohkem ja vähem rohelised tomatid ära ja panin ühte ruumi "küpsema". Seejärel valmistasin lõunaks flan'i (selline pudingu laadne magustoit). Meil oli päris suur lõunasöök, sest oli ka külalisi. 1. november oli ju suur suur püha!!! Pärast lõunasööki läksime taas Angers'i, aga koos Jean-Pierre'iga, kes tahtis meid kinno viia. Jõudsime kinno oodatust palju varem, sest tal oli kellaaeg valesti meeles. Seega jalutasime teistes kohtades ringi ja ta jutustas meile veits erinevate asjade ja ajaloo kohta. Ta oli nagu elav teatmeteos! Pärast seda vaatasime siis prantsuse keelset filmi, ilma igasuguste subtiitriteta. Filmi nimi oli Les Petits Mouchoirs. See oli selline ühiskonnakriitiline film, aga J-P sõnade kohaselt ei olnud see eriti hea, sest see käsitlesn ii ära leierdatud teemasid. Minu arvates oli huvitav, sest ma pole ju teisi selle-teemalisi prantsuse filme näinud:) Aru sain kah, enam-vähem...ei tea paljust Liina ja Kreete aru said...aga kogemus oli see kindlasti ka nende jaoks.
Teispäev. Äratus oli vara, sest sain koos töölistega Pariisi (nendega, kes siia juustu toovad). Sõin pudru ära ja asusin teele:) Pariisis on täna suhteliselt kole ilm. Selline udune, pooleldi vihmane ja aind 12 kraadi. Aga pole hullu, sest terve nädalalõpp oli SUPER ilus! Väljas oli väga soe ja päike paistis. Aga jah, vaatama sellele sain endale nohu:P Eks ma katsun seda ruttu-ruttu ravima hakata, et asi tõsisemaks ei muutuks!
Ma peaksin homme kolima:) Kindlasti teen seda, aga see ilmselt osutub tavalisest keerulisemaks, sest pean seda ilmselt metroo abil tegema. Miks? Sest inimene, kes mind aitama pidi...temal juhtus midagi:( Aga see selleks. Küllap ma ikka hakkama saan:)
PS: kindlasti laen fotkisse üles ka kõik pildid, mis ma sel nädalavahetusel tegin! Aga mitte täna, sest Mäkis pole netiühendus just kõige parem.
À Bientôt ;)
Hei!
ReplyDeleteMõtlesin, et tõestan oma sõnu, et ma loen tõesti su blogi ja panen ühe kommentaari. :D
Sest sa ju kirjutasid hobustest ja olen niiiiniii kade! :)
Pariis ja 30 hobust - ma oleks paugust totally prantslane, et ise ka ei usuks! Õnneks hobustega pajatades ei ole väga vahet, mis keeles räägid, nad armastavad sind nii või naa! :)
Igal juhul see farm tundub nagu mu tulevane kodu, kas see härra muidu vallaline või? :)
Sinu Kertu.
Niiet, you had to go all the way to France, et saaksid traktoriga sõita:D:D Said asjad kätte? Kuulsin emme käest, et oled ikka tõeline blondu ja sul ei olnudki neid nii kiiresti vaja;)
ReplyDeleteNiiiiiii vinge! Hakkab juba looma see Erasmuse atmosfäär vist. V no vähemalt siin kaugelt lugedes jne tundub küll sedasi:).
ReplyDeleteRavi terveks ennast ja lase samas vaimus edasi? PS kuhu kanti nüüd kolid, uuest kodust tahaks ka kuulda ühtteist:).
"lase samas vaimus edasi" pidi lõppema hüüumärgiga, mitte küssaga:D.
ReplyDeleteKertu: See härra on väga kelmikas;) Ta just läks naisest lahku, aga praegu tal u 20 a noorem tüdruksõber..ise ta muidu 56;)
ReplyDeleteMerle: kes mulle Eestis ikka traktorit annab:D Ja, jah, olen blond!!! Pigem hajevil(A)
Kätlin: Uuest kodust saate kah kohe kindlasti ülevaate! Aga veidikese aja pärast, sest pean end inne sisse seadma...ja seda tuba koristama (oi oi kui palju siin koristada on)!!!
Vinge!:)
ReplyDelete